Blueheart´s Koertenõuandla

Koerakuulamine, näitused

Sissejuhatus

    Olete otsustanud ennast harida handlerluse ehk koera esitamise alal või koguni plaanite proovida tõsisemat- handlerite võistlusi? Kumb see neist ka ei oleks, õnnitlen Teid suurepärase valiku puhul. Koera esitamine on väga mitmekesine, koera- ja näituse armastajale suurt rahuldust pakkuv harrastus (mujal maailmas ka elukutse). Soovin Teile omalt poolt kannatust ja alatist hea tuju, sest need kaks on põhielemendid, ilma milleta ei jõua sellel alal eriti kaugele.

Nüüd aga asja juurde.

Koeraesitaja oskuste hindamisel pööratakse tähelepanu:
  • koeraesitaja (handleri) ja koera vahelisele kostööle,
  • koeraesitaja oskusele näidata antud koera tema tõule isikupäraselt parimas vormis, järgides kõiki esitamise põhireegleid,
  • oskusele kiiresti reageerida ootamatutele muudatustele,
  • oskusele ettenägelikult suunduda antud ülesannete sooritamisele jälgides kohtuniku märguandeid- seda just märgitud järjestuses.

Kui me ei oma koeraga koostööd aga järgime kõiki kohtuniku poolt antud ülesandeid on sellest kahjuks vähe- ilma kontaktita, koostööta, ei naudi tegevust koer ning sa ei saa täita ülalmainitud teist punkti. 

Peame alati meeles kuldreeglit, mida ei tohi kunagi handlervõistluste ringis rikkuda ja mille põhjale on rajatud kõik siin toodud esitajate oskused: Koeraesitaja EI TOHI KUNAGI jääda kohtuniku ja esitatava koera vahele! Oma tegevust ringis analüüsi just selle kuldreegli järgi, sel põhimõttel on üles ehitatud kogu sel alal arenenud maade võistlusreeglistik.


Koeraesitaja eesmärgiks on näidata koera vastavale tõule ettenähtud ja samas loomulikus asendis, püüdes kohtunikule näidata vaid antud koera parimaid “külgi”, varjates samas tema vigu. Selle saavutamiseks kasuta vaid oma oskusi ning koera instinkte, eelistatult mitte kunagi aga abi väljastpoolt ringi!
Võistlusesitamises on keelatud maiuse ja muude mõjutusvahendite (pallid, klikker, valu tekitavad korrektorid, mänguasjad jne.) kasutus, tõuringis võib aga maiust või mänguasja mõõdukalt kasutada kui me suudame neid kasutada nii, et see ei häiri kohtunikku ja kaasvõistlejaid. Pea meeles, et reaalselt on maius ja pall koerale motivatsiooniallikaks mingi elemendi omandamisel, mitte selle esitamisel! Õigesti koolitatud koer ei vaja ringis reaalset muud motivaatorit kui seda on handleri autoriteet ja suhe temaga, täiskasvanud koerale pakutakse lisa motivatsiooni alati peale töö tegemist (mitte enne ega töö ajal).  


Ära unusta, et heaks koeraesitajaks saamiseks peab teadma:
  • näituse ringitöö reegleid;
  • kõiki põhi- & eri liikumiskujundeid;
  • eetika reegleid;
  • riietumise koodi;
  • koeratõugude eripärasid esituses;
  • esitatava tõu standardit;
  • koera anatoomiat;
  • hooldus ja pügamisalaseid teadmisi;
  • koolituse põhitalasid.
Käesolevas materjalis püüangi edastada neid teadmisi ja ka mõningaid tõuringi ja esitajate võistlusringi avalikke saladusi. Nende teadmiste omandamine on koeraesitaja töö aluseks!

Harjutamise käigus kogunevad kogemused ja varsti paned tähele, et enamus oskustest tuleb sul juba reflekselt, ilma nendele mõtlemata (võrdluseks on siinkohal hea tuua autojuhtimis oskuse- esimesel tunnil läheb palju auru ja pinget kõige haaramiseks ja kontrollimiseks, kuude pärast toimub kõik aga juba kujunenud refleksi tasandil, ilma eraldi igale tehtavale liigutusele mõtlemata). Alati on tähtis säilitada teadlikkus ja oma tegevuse analüüsivõime. On tähtis teada, mida sa teed ja miks, see teadmine aitab sind aru saada nii enda, kui esitatava koera vigadest, ja natuke paremini mõista ka kohtuniku otsuseid.

Kui alustad aga oma koera õpetamist ja ettevalmistamist näituseks, on kõige olulisem õppida kõigepealt oma koerale juhiks olema (saama aru tema keelest ja kuidas ta omandab asju), sest kogu koera õpetamise aluseks on teievaheline suhe. Kui suhe on hea, üksteisemõistmine ja kontakt olemas, on kõik muu juba oluliselt lihtsam tulema. Kui juhiomadused ja koerakeel selge,  tee talle näitusega seonduvad asjad meeldivaks järk järgult ja positiivse motivatsiooniga, õige ajastuse ning preemia abiga.

Ringitöö tavalised osad on:
1. liikumine
    a. grupis
    b. üksinda
2. seismapanek
    a. grupis
    b. üksinda (maas, laual)
   
3. koera ülevaatus kohtuniku poolt

Hea handleri märgiks on hästi motiveeritud koer, kes on handleri jaoks näitusel alati esikohal.

Jõudu, edu ja kannatust ning ennekõike nauditavaid näitusekogemusi!
Kärt Pingas

Selleks, et aru miks kasutada ühte või teist võtet, kuidas peab koer seisma ja liikuma ning mida, kus, millal ja kuidas standardijärgsetes nõrkades pooltes parandada või tugevates pooltes esile tuua, peab handler ehk koeraesitaja tundma paljusid erinevaid koera puudutavaid alasid, olema kannatlik, hea ruumitajuvuse ja analüüsivõimega.   

Alustatakse oma koera/tõu tundmaõppimisest, standardi tundmisest, koera anatoomiast, tasakaalupunktidest, lihaste asetusest. Suureks kasuks tulevad käitumispsühholoogia ning koolituse alustalade tundmine. Nende teadmiste ja kogemuste vahe on see, mis eraldab professionaali harrastajast.



1. Koon              15. Kõrv    
2. Ninasõõrmed    16. Silm               
3. Nina               17. Kulm       
4. Koonuselg        18. Kaelavolt, lott   
5. Ülalõug           
19. Kael            
6. Ülahuul            20. Kaelakaar
7. Alalõug
8. Huulejoon
9. Lõuanurk
10. Põsk

11. Stopp
12. Otsmik, laup
13. Kolju
14. Kuklakühm


1. Üleminek kaelalt
2. Turi
3. Õlavars
4. Rinnakuluu
5. Eesrind
6. Rinnakorv
7. Ülaliin
8. Niue, nimme
9. Laudjas
10. Sabakinnitus
11. Saba
12. Külg
13. Kõht
14. Kube
15. Alaliin
16. Rinnasügavus
17. Õlaliiges   
     24. Käpp              31. Kand
18. Õlavars          25. Küüned           32. Hüppeliiges
19. Küünarnukk     26. Vaagnaluu      33. Pöid
20. Esijalg            27. Ülareis            34. Tagajala varbad, tagakäpp
21. Randme kühm  28. Põlv               35. Lisavarvas
22. Ranne
           29. Säär
23. Varbad           30. Alareis

    Taganurgad                  Tagajalgade asetus             Rinnalaius

                 
                                                                           

Alumisel joonisel toodud Saksa  Lambakoera standardijärgsed nurgad ning nende õige asetus hindamiseks.


Hambumus

Normaalse (hundi koonu meenutava) koonukujuga koertel on enamasti standardi järgselt õigeks käärhambumus, normaalse alalõua ja lühenenud ülalõuaga koertel (bulldogid, mopsid, pekingi paleekoerad, itaalia corso jne.) kerge kuni tugev alahambumus, thih-tzul normaalne ülehambumus; uuri kindlasti tõu standardit hambumuse osas. Kutsikal on üldiselt hambaid 28 (12 lõikehammast, 4 kihva, 12 eespurihammast), jäävhambaid 42 (12 lõikehammast, 4 kihva, 16 eespurihammast, 10 purihammast). Mõnedel tõugudel on lubatud ka puuduvad hambad või on hambaid lõualuus vähem.
Hambad jagunevad:
    I- lõikehambad e. intsisiivid
    C- kihvhambad e. kihvad
    P- eespurihambad e. premolaarid
    M- purihambad e. molaarid

Piimahammaste valem: 2x 3(I).1(C).3(P). (ülemised hambad) 3(I).1(C).3(P). (alumised hambad)
Jäävhammaste valem: 2x 3(I).1(C).4(P).2(M). (ülemised hambad) 3(I).1(C).4(P).3(M). (alumised hambad)





Hammaste umbkaudne kulumine vanuse järgi kojotil


 
 
Erinevate tõugude koljukujud

       
Airedale Terrjer      Austraalia Lambakoer          Basset Hound          Beagle

        

Border Collie                Bostoni Terrjer            Boxer                     Inglise Bulldog

         
Chihuahua           Chow-Chow            Am. Cocker Spanjel          Shoti Lambakoer e Kolli

           
Dalmaatsia koer             Taks                       Dobermann           Prantsuse Bulldog


Saksa Lambakoer                   Saksa Dogi               Pürenee Mäestikukoer

       
Siberi Husky               Labradori Retriiver      Pekingi Paleekoer      Pitbull

       
Puudel                           Mops                        Rotweiler         Saluki

 
Schnauzer                  Sharpei                Shetlandi Lambakoer


Shih-tzu                           Bernhardiin

Lihased



1. Gluteus ehk tuharalihas ja lihased mis liigutavad puusaliigest
2. Latissimus dorsi ehk selja lailihas
3. Truncus Brachiocephalicus ehk õlavarre peatüve lihas (kaela lihased)
4. Lihased mis liigutavad õlga
5. Triitseps (õla sirutaja)
6. Jalasirutaja
7. Pectoral ehk rinnalihas
8. Lihased mis painutavad puusa, et jalga ette liigutada
9.
Biceps femoris ehk reie kaksikpealihas ja lihased mis sirutavad jalga


Koera kehaehituse tüübid

Edukaks koera esitamiseks on vaja tunda ka erinevaid keora kehaehituse tüüpe. Neid tundes suudad sa õigesti valida koerale sobiva kiiruse ning esitlusviisi.