Blueheart´s koertenõuandla

Eesti esimese "Koerakuulaja" kodu

Mäng inimesega

Need mänguasjad millega mängid sina temaga peaks olema erinevad nendest mis talle iga päev kätte saadavad.

Mänguasju ei tohiks vedeleda igal pool talle kättesaadavates kohtades ringi, tal võiks olla paar oma asja millega ta saab tegeleda kui on igav või sind ei ole, üheks heaks valikuks on kindlasti “kong” mänguasjad kuhu saad ka ajaveetmiseks ning aju stimuleerimiseks toitu sisse peita.

Mäng on väga hea kontrolli ja sideme saavutamise võimalusi kui seda õigesti hallata.

Kui ta ise sulle mängu pakub või mängima kutsub ära tee välja ja näita oma tegevusega selgelt, et sul on muu asi hetkel tähtsam.

Kui sul aga tekib endal tuju temaga mängida, võta mõni nendest sinu ja temavaheliseks mänguks kõrvale pandud mänguasjadest, kutsu ta enda juurde ja mängi temaga 5-10 minutit ning mängu lõppedes ära jäta “teie” mänguasja tema kätte vaid pane uuesti ära. Nii lõpetad ja alustad alati mängu sina.

Mänguasjadena vältida soovitaks ilma nöörita palle (tennispall võib suurele kutsikale põrkelt püüdes vabalt kurku kinni jääda) ja sikutusmängudeks sobivaid asju. Sikutusmänguasju võib kasutada küll viskamiseks kuid mitte sikutusmängudeks ja kiusatuse ärahoidmiseks on parem nendest loobuda, seni kuni oled väga kindel, et koer sulle alati allub ning sina kontrollid mängu. Muidu võivad sikutusmängud väga kergelt üle kasvada jõunäitamise mängudeks. Kui koer tunneb, et ta on sinust sikutamises üle, kasvab tema enesekindlus üle ka mujale. Kui peres on mitu koera ja  kaks  või enam naist võitlevad pidevalt positsiooni pärast, on samuti soovitatav kõik jõunäitamise meetodit  arendavad tirimisasjad ära jätta.  Kutsikale kelle hambad ei ole veel vahetunud, on aga kõige parem  tavaline  käterätik mis on tehtud  märjaks ning sõlme  tõmmatud.  See on piisavalt pehme ja piisavalt kõva, et  kutsikas saaks masseerida oma igemeid  ja mängida.

Samuti on halb mõju kõval sikutusel noores eas kui hambad ei ole veel kõik vahetunud ja korralikult kinnitunud võib sikutamisega hambumust muuta.

Mida kindlasti jälgida:
kui sa võtad mänguasja välja tema nähes ja ta sellest juba erutub ei tohiks enne maha rahunemist mängima hakata. Aseta lihtsalt mänguasi kättesaamatusse kohta näiteks lauale asetada ja jaluta eemale, keera selg või tegele millegi muuga, kuni ta rahuneb. Kui on rahunenud proovi korra veel mänguasi võtta ja jälgi reaktsiooni, alles siis kui ta rahulikult reageerib kasuta seda kohe ära enda juurde kutsumisega ning sinu juhendi täitmise eest mänguasjaga premeerimisega. Sama käitumisjada käib kõigi tegevuste kohta mis teda erutavad. Nende hulka võib kuuluda ka jalutama minek, jalutusrihma nägemine, auto nägemine, asjade pakkimine, riide panemine ja muu sellised huvitava tegevuse eelvihjed.

Kui on probleemiks see liigne erutuvus siis väldi ka piuksuvaid mänguasju.

Kõik sellised mänguasjad aga millega saad harjutada näiteks äratoomist, kõrvalkäimist, juurde tulemist ehk ajutööd, on väga head (nende hulgas on nööriga pallid, kõvad ja pehmed suuremad pallid, kõva sisuga pealt pehmed mänguasjad- viimased õpetavad talle ka pehmet hammustust- kui poest ei leia saad sellise ise kivi või ülikõva pinnaga palli ümber mitmekordset riiet sidudes meisterdada). Pehme hammustus on eriti tugeva kaitseinstinktiga koerte puhul oluline ainult, et siinkohal tuleb valida kas sa soovid sel viisil ohutut koera või soovid võistelda hiljem varrukas ning selle trenniga kontrolli saavutada kui soovid kasvatada aga jahikoera sobib kõva sisu ideaalselt (nii ei riku koer saaki tuues tema kasukat temast läbi hammustades või kiskudes).

Tee talle mängust väike koolituse taustaga suhtlemine n. nööriga palli veeretades seda taga ajades ja sinu juurde tuues on tegemist tagaajamis mänguga aga saab kenasti samal ajal selgeks aport, too, siia, anna.. Võta maius abiks ning kui ta mänguasja juurde toob paku maiust selle asemele, et ta omast tahtest sulle mänguasja loovutaks (loovutamise ja maiuse pakkumise ajal korda “anna” või muud endale sobivat juhendit mis sulle selle tähenduseks sobiks). 

Sellised mänguasjad võtavad koos mõttetegevusega ära suure osa energiast mida sama ajaga jalutuskäik ei suuda. Pikad jalutuskäigud on alati ajutegevusele lisaks sinult saadud juhendite kinnistamiseks.

Kutsikale asju õpetades võib juhendeid ehk käsklusi oluliselt rohkem korrata (soovitud tegevuse ajal) kui täiskasvanud koerale, seega ei ole see viga kui pidevalt juhendit kordad kiidad kordad kiidad kordad, kutsikas omandab nii seosed kõige kergemini ning kinnistab need. Hiljem piisab üksikutest selgelt antud juhenditest.

                                         

Kutsikad ja hammustamine, “pehme suu”

Loodus on loonud koerad lihasööjateks, evolutsiooni käigus on vastavalt sellele arenenud nende seedetrakt, välimik, jahi- ja kaitseinstinkt jpm. Kutsika east alates õpivad koerad mänguga imiteerima murdmist ning enese eest seismist, hiilimist, ründamist, toidu ja oma positsiooni kaitsmist, et algselt olla hiljem suutelised täitma lihasööja, kui murdja, kohust karjas. Seega on väga loomulik, et kutsikad püüavad hammustades mängida ka inimestest karjaliikmetega. Ära karista koera temale loomuliku tegevuse eest, õpeta teda arusaama, miks  selline tegevus ei ole hea (jätka evolutsiooni omapoolse mõjutusega). Koer on omakasu armastav loom  ning ta areneb sinna suunda, kus ta näeb omakasu.

Vältimaks hammustamise kombe tekkimist ning koerale pehme hammustus oskuse õpetamiseks, tuleb inimestel vältida teatud tegevusi.

Väldi pehmeid mänguasju mida kutsikas saab aina tugevamini ja tugevamini hammustada ja närida, kiskuda ja rebida (pehmed, vetruvad asjad tekitavad ka inimeses suhu panduna vastupandamatut soovi närimiseks n. kummimaiused vms. lapsed ja kutsikad peavad ju kõik igaks juhuks hammastega ise järgi proovima). Kõik sellised mänguasjad arendavad lõualihaseid ja nende kokkuvajutus jõudu. Kutsikale on sobiv ülalmainitud sõlmes käterätt.

Kui kutsikale meeldib asju lõhkuda siis vali sellised mänguasjad, millede lõhkumisel ei ole neil seest midagi autasuks leida.

Vali parem veidi kõvema tekstuuriga mänguasjad millele hammaste sissevajutamine on koerale ebamugav. Kõvema pinnaga mänguasjadest ei saa koerad ka tükke välja närida ning seetõttu saab neid kasutada toidu peitmiseks ja kutsikale ajutegevuse andmiseks ehk väsitamiseks (n. kong mänguasi või plastmassist aukudega pall kuhu saab toitu peita). Hammastega sikutusmänge mängudes areneb koera hammaste lukustus, haarde-  ja rebimisoskus ning alati võites ka ohtlik füüsilise üleoleku tunne.

Kohe esimene (või lugemise hetkest järgmine) kord kui kutsikas kasutab mängides, sinu tähelepanu saamiseks, laste puhul kamandamiseks vms. oma hambaid ükskõik kui õrnalt, lase kuuldavale hädakisa n. “AIAA” katkesta mäng, võta ära tähelepanu, astu eemale, keera selg. Kui kutsikas kordab hammaste kasutust tee (õpeta ka last reageerima koheselt) mõjuvamat hädakisa.

Kutsikas ei tea, et tema hambad teevad midagi ebasoovitavat, tema lähtub algselt instinktist ning tagasisidest oma tegevusele. Seetõttu peab tagasiside sinu poolt olema selgelt ebameeldiv.

Nii iga kord kui koer hambaid kasutab. Iga korraga peaks koera hammaste kasutamine mängus inimestega muutuma ettevaatlikumaks ja hellemaks ja lõpuks üldse kaduma.  

Ära unusta kahesilma vahele jätta reageerimist ka kõige hellemale hammastega haaramisele ka siis kui koer selle peale ise ehmatab, tagasi kohe tõmbub ja sinu reaktsiooni ootab. Kui sa jätad pehme hammustuse kahesilma vahele ja jätkad mängimist, kasutab ta seda teadmist järgmine kord veidi tugevama hammustuse testimiseks niikaua kuni ta saab soovitud tulemuse ja hakkab hambaid ettenähtud relvana kasutama.

"Kong", täidetav mänguasi

            


Erinevad tirimise mänguasjad mittedominantsete    Pall paelaga (erinevates suurustes,
koerte omavaheliseks mänguks
                           erinevate paelte ja nööridega)


Palli jumaldavate ning üliaktiivsete koerte omanikud kes ei jaksa palli kaugele visata, saavad kergelt selle "lisakäe" abil palle kaugele lennutada ning koera väsitada.

Valesti mõistmised

Kui koer liigub, ta erutub, meeled töötavad mingi eesmärgi nimel kui koer on paigal ja istub või lamab on meeled rahulikud ja koer rahuneb.

Kui sa mängid koeraga püüa ise jääda rahulikuks, juhendid rahuliku häälega, olek rahulik aga aktiivne. Mitte mingil juhul ära kilju, kilka, vehi kätega.  Koer muutub mängides erutunuks kuna ta liigub ja meeled töötavad eesmärgi nimel kui inimene seal kõrval muutub samuti erutunuks läheb olukord kontrolli alt välja.

Kontroll toidu üle, narrimine või juhi tahtele allutamine

Millest tekib toiduagressioon?

Toidu kaitsmist esineb mitmetel väga erinevatel põhjustel. Reeglina kohtame aga ühte allolevat põhjustajat:

  • Kutsikana on koera kaitseinstinktist tulnud agressiivsuse peale naerdud ning peetud seda “nunnuks”, ehk tegevust heaks kiidetud ning kinnitatud. Naljakalt pahasest kutsikast võib aga nii kasvada mitte väga naljakas kuri koer kes pereliikmeid terroriseerib.
  • Su koer ei tea oma mõtetes millal ta saab järgmine kord süüa, ta on tundnud nälga ning jahiinstinkt on kasvanud tänu sellele väga tugevaks. Tema mõttes võib see toidukord olla viimane ning sinule toidu loovutamisega loobub ta eluliselt olulisest (evolutsiooni psühholoogiast lähtudes on toidu tähtsus oma suure kasuteguri ja preemia tõttu tugevaks arenenud). Sellega seoses tekib tal toidu üle kaitsereaktsioon, nagu saagi kätte saanud loomal ning ta kaitseb ja valvab oma toitu.
  • Sa oled oma käitumisega jätnud koerale seose enda kui alati hea asja äravõtjaga (selline olukord tekib kui sa kasutad ainult “negatiivset karistust” ilma tasakaalustava “positiivse mõjutuseta”). Nii on ta loonud seose sinu kui ohu, mitte sinu kui toitjaga.
  • Koera toiduagressioon võib olla ka seoses segadusega karjasuhetes. Toitu tahab ära võtta ainult karjas allpool olev liige, juhil ei ole kunagi muret sest tema sööb alati esimesena, muretseb toidu ning jagab seda teistele. Kui keegi aga kogemata soovib juhi eest toitu võtta, näidatakse neile oma koht kätte. Juhi tulles toidu juurde alluvad taganevad ja tunnistavad tema eesõigust. Kui inimene ei ole ennast juhina kehtestanud ei muuda seda ka toidu jõuga äravõtmine või ainult selle kontroll.
  • Kui neljajalgsel toolil võtta alt üks jalg, ei saa sellel istuda, seda enam kui puudu on kaks või kolm jalga (kasutades jalga siin nagu üht tugipunkti käitumises), tool, nagu ka inimese ja koeravaheline suhe toimib õigesti ainult siis kui kõik fundamentaalselt tähtsad osad “jalad” on kindlalt all. Siin on tegemist erinevate signaalidega, milledega on koerale kinnitatud tema juhistaatust, seetõttu tuleb inimesel õppima neid signaale endakasuks kasutama.
  • On võimalik, et koer ei saa isegi aru, et tema agressiivne käitumine toidu juures on halb ja mittesoovitud käitumine. Sellistel juhtudel on täiesti selge kommunikatsiooniviga koera ja inimese vahelises suhtlemises. Üks ei räägi ühe, teine teise keelt, käitumisest aga tehakse omad järeldused. Näiteks: sina tahad ära võtta, tekitad ohu toidust ilmajäämiseks, koer loeb seda kui rünnakut tema heaolule (inimesega üldiselt halb kogemus olnud sel alal) ning reageerib sellele agressiivselt.

Koera toiduagressiooni vähendamiseks ja kaotamiseks kehtivad mõningad üldised reeglid.

  • Kui su koer suunab oma agressiooni teiste koerte vastu tuleb koerad lihtsalt söömise ajaks üksteisest eemaldada (sööta vähemalt 10m lahus või raskemal juhul, teise vaateväljast eemal n. teises toas või eraldi puurides).
  • Kaasa treeningusse kõik pereliikmed.
  • Võta kontroll toiduaegade üle enda kätte. Sina kontrollid millal, mida ja kui palju sa koerale süüa annad.
  • Pane oma koer igat antud vahepala ja toidukorda välja teenima. Lihtsad juhendid nagu istu ja lama (või koht, selleks ajaks kui toitu ette tõstad ja ampsu ise sööd) sobivad selleks väga hästi aga võib kasutada ka keerulisemaid juhendeid. Oluline on, et juhendi sooritamisele järgneb kohe preemia ehk toit (mitte ei tee enne väljas 20 min. trenni ning tuppa tulles annad selle eest kohe "süüa"= seose loomiseks on vahe liiga pikk).
  • Harjuta oma noort kutsikat kohe algusest peale sellega, et pereliikmete kohalolek ja tema ümber liikumine on head asjad, ka söögi ajal.
  • Kui su koeral on tugevalt väljaarenenud toidu agressioon on eriti oluline jälgida, et pereliikmed söövad enne koerale toidu andmist tema nähes aeglaselt ühe ampsu sööki (jällegi tugevdab karjainstinktist tulenevat alluvusjärjekorda)
  • Ära lase koeral võita toitu urisemise eest, jättes talle preemia (toidu). Ära narri koera toitu eest võttes, sellega tugevdad sa kaitseinstinkti veelgi ning see kinnitab talle, et inimene toidu juures=oht selle kaotamiseks. Sa tahad ju hoopis, et talle meeldiks kui
  • Kui sa leiad, et pead tingimata koeralt söögi ajal asja ära võtma, ära tee äravõtmisest tirimise mängu ehk võitlust kes on tugevam, ära ründa koera sööki ära võttes, ära lähene söögile arglikult käega sinna poole sirutades. See tõestab koeras ainult kaitseinstinkti ning näitab, et sina oled karjas allpool (kuna püüad võidelda või varastada tema kui karjas kõrgemal oleva toitu). Sellised ettevõtmised saavad alati koera poolt paika pandud, võidad ainult füüsilise jõuga kui sa oled veel koerast üle ja ei saavuta tema enda poolset oma mõistusega tehtud otsust, allaandmist ehk juhi ees taganemist.

Toiduga seonduva kaitseinstinkti vähendamise tehnikad

Ülioluline on see, et sa reaalse ohu korral sinule või sinu pereliikmetele ei hakkaks koera ise treenima vaid kasutaks professionaalse koertetreeneri abi.

Need tehnikad aitavad koeral seostada sind kui positiivset seltsilist kelle juuresolek toidu ajal ei ole probleemiks.
  • Toida oma koera käest, söömise ajal võid ise kaussi käes hoides talle sealt käega toitu ulatada või korraldada käest söötmist nii, et kausi jätad enda kõrvale või kükitades jalgevahele (oluline on, et koer ei pääseks ise toidu juurde, nii kui ta tunneb kausi üle kontrolli ilmneb kaitsereaktsioon) ning võtad sealt käega toitu ning ulatad talle.
  • Silita oma kutsikat sel ajal kui ta sööb ja räägi samal ajal rahuliku häälega. Koer saab aru, et midagi hullu ei juhtu kui sa söögiajal tema juures oled. Täiskasvanud koer jäta söömise ajal rahule, häirides kasuta ainult teadlikult käitumise parandamiseks sobivaid tehnikaid.
  • Kui koer sööma hakkab mine ja istu seljaga tema poole piisavale kaugusele, u 2m on piisav (koer tajub ka sinu ainitist pilku pinget tekitavana- koerad fikseerivad oma pilgu millelegi ainult siis kui nad tahavad midagi kätte saadaˇ rünnates või lihtsalt mängul).Kutsu koera enda juurde (kui tema toitu keegi ei ohusta ja sina oled ohutus kauguses tema aga sinu juurde liikudes jääb sinu ja kausi vahele, ei kutsu midagi kaitsereaktsiooni esile) ning premeeri ja kiida selle eest ülevoolavalt. Kasuta paremat maiust kui kausis on käitumise premeerimiseks ja positiivse seose loomiseks. Tee seda iga toidukord ning vähenda väga aeglaselt sinu ja kausivahelist vahemaad. Nii seostab koer sind ja söömist hea asjaga. Ole hästi kannatlik, ära suru enda tahtmist koerale peale vaid näita, et sinu kohalolek ja kuulamine on talle kasulik.
  • Anna koerale süüa kahes järjestikuses osas. Poolita ta üks toidukord kaheks, jäta üks enda kätte seniks kuni ta esimese poolega lõpetab. Kui ta sinu poole vaatab kas veel saab, lase tal mingit ülesannet teha ning anna teine pool toidust koos ülevoolava kiitusega.
  • Lase koera kaussi paar tema lemmikmaiust iga kord kui ta näeb sind kaisust möödumas. Varsti seostab koer sinu kausile lähenemist positiivsega.
  • Kasutada võib ka parema vastu vahetustehnikat (sama mis juhendis “aport”). Ehk paku koerale midagi paremat vahetuseks valvatava asja vastu ning kasuta sinna juurde juhendit “anna” rahulikul, mitte käskival toonil. Kui koer liigub valvatava asja juurest ära huviga teise asja vastu lähed sina võtad endise valvatud asja enda kätte ning annad koerale uue koos kiitusega asemele. Kui koer on lõpetanud vahetusasjaga tegelemise või selle söömise, anna talle tagasi enne äravõetud valveobjekt. See tehnika loob koerale positiivse seose millegi äravõtmisega sest midagi positiivsemat saab asemele ning ta muudab oma mõtlemist tänu sellele (ta ei jää millestki ilma= kaitseinstinkt väheneb).
  • Enda kindlustunde suurendamiseks võib kasutada ka pearihma kasutades seda urina peale korrigeerijana. Koer loob “negatiivsest karistusest” tulnud seose kaitsereaktsiooni ning korrigeerimise vahele.
  • Õpeta kutsikale või väiksemale koerale, kel on toit ees või osaliselt ka suus, et kui sina paned kindla liigutusega käe vabale osale toidust peale st võtad toidu enda valdusesse. See  näitab talle, et see on nüüd sinu ja seda ilma tirimise ja narrimiseta. Väldi silmade ja olekuga üleskutse esitamist. Koer peab toidujuurest ise taganema või pea eemale võtma ning ründamise lõpetama siis oled sa kinnitanud õige käitumisega juhi tahtmist. Ära kasuta seda tehnikat koeraga kes on ohtlikult agressiivne ja kontrollimatu või kelle käitumist sa kardad.

Kohe kui koer näitab sinu kui juhi vastu agressiooni kas toitu või mänguasja kaitstes (urina, hammaste näitamise, näpsamisega, pea all toidukohale kummardununa silmadega pingsalt ümbruses liikuvat jälgides), tuleb teda koheselt korrigeerida. Selleks on hea kui enne sellise olukorra tekitamist ning harjumuse muutmist on koer kontrollitav ehk rihmas. Oluline on, et juht ei lase urinast ja ründest end heidutada kui on urin siis ei agiteeri seda edasi toidu või mänguasja äravõtmiseürituse jätkamisega vaid korrigeerib koheselt rihmast korraks eemale viimisega koera käitumist. Korrigeerimise juurde ei käi ühtegi häält ega muid segaseid signaale.

Agressiivset koera õpeta alati koos koolitajaga, mitte kunagi üksi sest tehtud vead võivad halvasti lõppeda. Iga valesti tehtud liigutus koera poolt tuleb koheselt parandada. Kui mingi negatiivse käitumise parandamine on käsile võetud tuleb seda jätkata kuni oled saavutanud soovitava tulemuse kui sa ei jaksa või ei suuda seda teha (kannatust jääb väheks) siis ära üldse alusta selle ettevõtmisega. Iga treeningkord tuleb lõpetada positiivse tulemi ja soovitud käitumisega seda lõpuks kiitusega kinnistades.

Juht ei tohi olla juhendi andmisel närviline, arglik ega agressiivne. Palju koeraomanikke arvavad, et koerale käske karjudes ning kurja häält tehes on nad koerast üle ning koer allub neile loomulikult. Tegelikkuses hakkab koer agressioonile vastu agressiooniga on see siis varjatud või kohene, närvilisuse peale läheb hüper aktiivseks ja samuti närviliseks ning kartlikkuse peale endast välja kuna tal tekib kohustus sinu käitumist (mis teda negatiivselt mõjutab) kuidagi kontrollida. Ebameeldiv olukord toob aga koera jaoks esile kolm traditsioonilist käitumismalli ehk ta kas põgeneb, seisab vastu või tardub. Teiste sõnadega ta kas püüab käsu peale enda asjaga edasi tegeleda, vastu võidelda dominantsust näidates või karmi sunni peale ruttu asjaga ühele poole saada, et ebameeldiva kordumist ära hoida (n. toitu alla kugistada).

Kõik need käitumismallid väljenduvad kas kohe või veidi hiljem kui koer on enda jaoks olukorra omastanud ehk seosed loonud. Kui me jälgime, mis hääle ning kehakeelega me anname koerale juhendit siis on aru saada kas me anname endast kindlameelse ja rahuliku, olukorda kontrolliva pildi või karjuva, agressiivse kontrolli kaotanud pildi.

Ka inimene ei saavuta teise üle paremat kontrolli tema peale karjudes pigem tekitab see segaseid tundeid ning šokki, mille seisus automaatselt käitutakse enda heaolu silmas pidavalt kas siis põgenedes, kiirelt soovitut sooritades, et ebameeldiv asi lõpeks või vastu rünnates kuni üks taganeb. Halvemal juhul kui hoiatustest (ehk hoiatavast hääletoonist) ei piisa, kumbki mõistab, et teine pool ei saa hoiatusest soovitul moel aru on kaklus möödapääsmatu(koer vastab agressioonile endapoolse agressiooni tõstmisega ja ründab).  Sellises olukorras ei kontrolli kumbki situatsiooni, situatsiooni saab kontrollida ainult rahulikult mõtlev mõistus.

Lapsed ja koerad

Ära kunagi lase lapse ligi üleerutunud koera. Õpeta koerale, et ta võib lapse ligi minna ainult siis kui ta on rahulik ja lapsele, et ta võib koera puudutada ainult siis kui koer on rahulik.

See tähendab, et kui kutsikas on hüplev, hammustav, ringi jooksev, sabaga ülihoogsalt vehkiv ning seda lapse umber või läheduses siis sina lõpetad kohe tema tegevuse sundides ta taganema ja vahemaad hoidma (lapse “oma ala” austama, istuma ehk maha rahunema või pikali lamama ehk oma alluvust näitama).

Paljud omanikud ajavad segi koera positiivse rõõmu ja üleerutuvuse (kus loom on kontrolli kaotanud). Need on kaks väga oluliselt erinevat käitumist ning nende valesti lugemine ja lubamine koeral olla “rõõmus” kui ta on tegelikult üleerutunud annab aluse valestimõistmiseks ning loob vundamendi, mis ei luba koeral käitumisest õppida. Pea meeles, et loom õpib oma negatiivset käitumist muutma ainult siis kui ta on rahunenud ja õpetus on selgelt ning rahulikult edastatud (koer saab enda jaoks luua seosed tegevuse ning tulemi vahel ja sellest positiivset käitumist õppida).

Koertekaklused ja nende lahutamine

Kaikaga koera löömine: Väga huvitav ja valgustav on lugeda kommentaare kus väidetakse, et ainuke viis koerte kaklust lahutada on lüüa tugeva kaikaga pähe. Ja huvitav kuidas selliseid vägivallaga lahutamise kogemusi (mitte ühte, vaid päris mitut) tuleb ette koeraarmastaja inimese elus. Selleks, et jõuda staadiumi, kus teistele koeraomanikele soovitatakse kaikaga koera löömist ei ole sellise, ainult vägivallas lahendust nägevas inimese puhul kahjuks mingi üllatus. Kakluste ettetulemine just selle inimese elus on huvitav, minu jaoks otsene seos selle inimese enda käitumisega. Mul on siiani õnnestunud viibida inimeste seltskonnas kel mitme aastakümne pikkuse koerakasvatamise kogemuse taustal ei ole ette tulnud ühtegi juhust kus kaklust tuleks lahutada looma kaikaga pekstes. Ma ei ütle, et kaklusi ei oleks ette tulnud, on. Paraku on näha, et kaikaga löövad ainult need kelle mõistus rohkem ei võta. Intelligentsed inimesed loovad endale maksimaalsed võimalused kakluse ärahoidmiseks ja kui kaklus peaks ikkagi juhtuma, kasutatakse teisi võimalusi olukorra kontrolli alla saamiseks. Agressiivsus ei lõpeta agressiivsust, elementaarne füüsika seadus räägib sellest kuidas igal reaktsioonil on vastureaktsioon, igal jõul vastujõud. See tähendab, et kui sa kedagi lükkad või lööd on esimeseks reaktsiooniks vastu lüüa, kui keegi tõstab häält tõstab reeglina ka vastane, kui sa toetad kellegi vastu ja ta eest ära astub siis sa kukud, loogiline? Samuti ei juhita rünnaku olukorras keskendunud looma tähelepanu kõrvale kolmanda isiku püüded midagi teha kuna tähelepanu- ja ohuallikaks ehk suuremaks huviobjektiks on ründealune loom.
 
Nii inimesel kui loomal on olemas enese alalhoiu instinkt, mis on tugevaim kõigist teistest instinktidest. Kui sa kedagi ründad ja teid mõlemaid omakorda ründab suurem oht, lõpetatakse üksteise ründamine ja analüüsitakse hetkeks suurema ohu suurust , et käituda kas äraootavalt tardudes paigale, põgenedes või rünnates koos suuremat ohtu. See lihtsalt on nii ja sellest õpib koer kõige kiiremini vältima olukordi, mis suurema ohu esile toovad. Kui suuremaks ohuks on kaigas, mis koera poolearuseks lööb, epilepsia hood esile kutsub või eluküünla kustutab siis ei saa seda ühegi poolepealt lugeda õpetavaks juhtumiks (kaklustest hoiduma õpetavast juhtumiks). Intelligentne inimene peaks soovima olukorda ära hoida kui ei ole võimalik, siis parandada ja eelkõige käitumisest luua kogemust millest õpitakse soovitud käitumist. Seega lüües koera tekitad sa temas (võitluse või saagi puhul) soovi vastast või saaki kõvemini hoida, et mitte kaotada! Selleks, et löök mõjuks peab see olema koerale endale ohtlik (alalhoiu instinkti käivitumiseks), tihti peale maandunud löögid on aga vägagi ohtlikud ja võivad väga oluliselt vigastada erinevaid pea osi (alustades põrutatud silmanärvi ja sellest tulenevate hilisemate nägemishäiretega ja lõpetades koljumõradega millega võivad kaasneda koljuluu alla tekkiv paistetus ning selle mõjul tekkinud surve ajule, selle mõju võib jälle olenevalt asukohast mõjutada väga tugevalt koera eluvõimet). Ühesõnaga lahti saad sa koerad sellise lähenemisega ainult siis kui oled suutnud tugeva pea trauma tekitada (koera ajutiselt uimastada). Sel juhul lülitub sisse enese alalhoiu instinkt ning loom laseb vaenlase või saagi lahti, et mitte ise hukkuda.

On veel palju erinevaid meetodeid mida soovitatakse (inimesel on ju rikas fantaasia), nende hulka kuuluvad:
tagajalgadest tirimine- miinusteks: proovi sa saada kakleval koeral tagajalgadest kinni, hea reaktsioonikiirus; oma jõudu, et haare oleks nii tugev, et käest ei libiseks; tõmbejõud vastaskoeral sama tegeva inimesega peab olema tugev ja üheaegne; lõpetuseks tee seda nii, et koerte laiali tirimisel ei tekiks kõige ohtlikumaid haavu, rebendihaavu? Ka siis kui koer on piisavalt väike, et haarata keskkohast kinni on võimalikult positiivset tulemust saavutada võimatu!
Munandite pigistamine isastel: kui nendest on võimalik kinni võtta siis on selle võtte kasutamine võimalik, kinnivõtja peab arvestama, et koera hambad pöörduvad sel juhul kohe tema poole  ja muudavad koera enda sel ajal abituks teiste hammaste ees. Korduvate kakluste puhul võib tekitada samuti immuunsuse seetõttu on soovitav korduvate kakluste puhul kasutada erinevaid meetodeid.
Koera pikali hüppamine: vahele läinud inimene saab alati hammustada, sellega tuleks siinkohal arvestada. Pikali keeramine mõjub kiirelt ja mõjusalt kui tegemist on ootamatu tegevusega ehk seda tehakse hooga küljelt, turja kohalt peale karates (suuremate puhul ei pruugi selleks jõudu olla ja väiksematele võib haiget teha ja inimese seab alati ohtu). Ning seda saab kasutada vaid siis kui kakluses osaleb tahtlikult vaid üks koertest, kahte koera pikali ei hüppa ega keera ja tulemusena jääd ainult teise hammastevahele ja teed oma koerast hetkeks abitu ohvri.
Kägistamine ehk õhuteede sulgemine ja koera lämmatamine: Hullemal juhul kaasneb sellega teadvuse kaotus, mis toob kaasa ajukahjustused; kergemal juhul peab koer enda päästmiseks teisest lahti laskma. Siin on ohuallikaks aga tekkivad seosed: keda või mida koer näeb enne kägistamist, millist häält kuuleb, mis värvi näeb jne. kuna nähtu seostub tulemiga. Kui tulem on eluohtlik võib agressiivne koer hakata end alati kaitsema ilma hoiatamata ehk rünnata kui midagi kägistamisele eelnevast olukorrast meenuvat ette tuleb ja arema koera puhul võib usalduse taastamine olla paljudele ülejõu käiv ülesanne ning koer jääb kasutama põgenemist (kui rihmas ja põgeneda ei saa tekib nurkasurumise efekt ja koer ründab taas).

Võitluskoertel käivitub iga lisanduva valuallika peale aina tugevam füsioloogiline kaitserefleks mille tõttu keha summutab automaatselt valu ehk muudab nad seetõttu valu vastu tuimaks (sama toimib inimestel kuid vaid hetkeks kui nt. näppu lõigata, kui nuga on läinud aga sügavamale või on tabanud kuul, kõrgelt kukutud siis ei tunne valu isegi peale traumat tervelt 5 minutit). See on keha poolt antud oluline aeg, et ennast päästa (vastu rünnata või põgeneda), viimastele aitab kaasa ka kõrgenenud adrenaliini kogus mille toel liikumiseks energia leitakse. Samad reaktsioonid toimivad ka teiste koerte puhul, mida metsikum koer seda tugevamad on ellu jäämiseks kujunenud alginstinktid. Seega: valu kutsub esile reaktsiooni aga ei pruugi tuua soovitud tulemust.  

Kui kaklus toimub on eesmärgiks koerad üksteisest võimalikult kiiresti ja minimaalse ajaga eemale saada ja võimalikult üksteise vaateväljast välja saada, et nad rahuneksid ja saaks vigastusi kontrollida, loogiline? Loomulikult!
Seega kui on õnnestunud koerad ükskõik mis viisil lahutada säilitage kontroll ja tähelepanu, ärge laske end lõdvaks ja vähemalt keerake koerad üksteise vastu seljaga kui eemalduda mingil põhjusel ei õnnestu.

Selge peaks olema, et võitluskoeri ei saa üksteisest lahti neid lüües (nii ärgitati neid vihasemalt teisele peale minema), kaitsekoolituse läbinud koerale ei mõju piits (ta on õpetatud seda ignoreerima) jne. Loogiline? Millised oleksid siis reaalsed võimalused kaklus ilma suuremate vigastusteta lõpetada?

Hääl: Kõige ohutum viis on koolitatud koerale käsk anda ja loota, et käivitub refleks, ähvardavalt ja käskivalt karjatada (hääletoonid mõjutavad koera väga ja tugevam hääl kujutab alati suuremat ohtu)
Vesi: Piisavalt ohutu meetod, mis aga vajab vahendite olemasolu, on kasutada vett. Veega viskamine toimib ainult siis kui vesi maandub õigesse kohta ja tekitab koeras ohutunde! See tähendab, et vesi tuleb visata suunaga eest koera ninale (ninna ja silma sattudes lülitub sisse soovitud instinkt). Vett ei pea olema palju, oluline on koht kuhu ta sattuma peaks (temp, ei ole oluline, kuuma ei tohiks muidugi kasutada) Seega piisab ka täiesti kui sul on vööl kaasaskantav sportpudel millel joomiseks peen avavus ja täitmiseks lai (vesi tuleb kiirelt välja) Kui koerad on väiksemad ja võimalus olemas siis toimib ka koerte vette viskamine (ükski koer ei kakle ujudes).

Iga meetodi puhul on ülioluline tabada ära see moment kus koer on hetkeks katkestanud mingil mõjul oma tegevuse, et ta teisest koerast kiirelt eemale viia.

Veelkord kordan siinkohal, ükski abivahend ei tööta kui ei oska seda kasutada.. mitte ükski, olgu kui lihtne tahes:D Seega tee endale abivahendeid ja erinevaid meetodeid kasutades alati selgeks, mis on nende eesmärk, mille põhjal nad töötavad ja kuidas neid kasutatakse eesmärgini jõudmiseks. Ma saan aru, et kakluste korral on väga raske ka inimesel kõrval ratsionaalselt mõelda ja oma tegevust ei jõua alati läbi mõelda. Hea on aga kui enne ollakse enda jaoks sellised võimalikud olukorrad läbi mõeldud, see tagab ajule kiire ligipääsu salvestunud infole, mida teha ja sinu shoki seis ja mõttetegevuse lukustumine ei mõjuta negatiivselt sinu tegevust.

Ma südamest loodan, et siinsed lugejad teevad oma koertega tööd, et selliseid olukordi omapoolselt vältida ning, et nende teele ei satu ühtegi sellist olukorda tekitatuna teiste koerte poolt.
Olge võõraste koertega kohtudes alati rahulikud, kui te ei ole olukorras kindlad tehke otsus "põgeneda" (see on tark otsus) ja keerake rahulikult mujale. Kui on tegemist olukorraga kus ei ole võimalik põgeneda (rahvarohked ruumid, kitsad ruumid nt. lift, näitused) siis hoia koera pea kindlalt kontrolli all (kaelarihm lõua alt kindlalt käes), väiksemate koerte puhul hoia neid alati võimalusel süles. Lase oma koer vabalt jalutama ainult siis kui oled veendunud olukorra ohutuses.

Puuriga harjutamine

Sinu koera esimene kogemus puuriga peaks olema positiivne, et mitte luua edasiseks negatiivset seost ja tekitada koeras vastumeelsust puuri minekul. Puuriga harjutamist on hea alustada kohe kui koera koju tood, samas seda saab teha ka hiljem, koera vanus ja kogemused ei ole siin olulised. Oluline on see mis juhtub peale seda kui oled puuri koju toonud.

Valmista puur koera jaoks ette. Olenevalt puurist on võimalik sinna sisse kohustusliku alusmati lisaks panna ka joogi ja söögikauss (metallpuurid ning puuri külge pandavad kausid). Puuri alusmatina on hea kasutada vett hülgivat materjali ("õnnetuste" ning lõugadelt tilkuva vee kaitseks). Hea on meeles pidada, et alusmati peal peaks olema veel mõni lina või lahtine tekike mida koeral oleks võimalik puntrasse keerata. Kui see puudub on reaalne, et koer hakkab pesa tehes matti kraapima ja närima ning lammutab selle õige pea tükkideks. Hea on kui puur on osaliselt ka kaetud või läbinähtamatu ning avavus suunatud kodu aktiivsema koha suunas. Nii annad sa koerale võimaluse oma valdust ja karja liikmeid jälgida kuid omada samal ajal oma turvalist pesaurgu.

  • Kui puur on seest ette valmistatud on aeg alustada puuriga harjutamist.
  • Alusta puuri kõrval maiuse andmisega tutvustamist (kui tegu kutsikaga. vt. teemat maiuse andmine) kui tegu täiskasvanud koeraga anna talle lihtsalt juhendi peale maiust ja tekita selle vastu huvi.
  • Kui koeral on maiuse vastu tugev huvi tekkinud hoia koera tagasi ja aseta koera silme all puuri sisse-keskele mõningad maiused ning sulge seejärel puuri uks.
  • Õhuta koera sõnadega ning viidates maiuse järgi minema kui koer selle peale hakkab uurima kuidas puuri sisse saada maiuse ligi ning käpaga puuri ust puudub, ava see ning kiida "tubli koer" või "edasi" või "võta" (oleneb mis staadiumis koer õpe on) ning lase ta maiuse järgi puuri siseneda.
  • Kiida samal ajal kui ta siseneb ja maiust mekib. Ära siinkohal sulge puuri ust kui koer on puuri sisenenud. Kiida teda kui ta on puuris sees ning ole tähelepanelik ning ÄRA mingil juhul kiida kui ta tuleb puurist välja (sa ei taha, et ta looks puurist välja tulemise ja olemisega parema seose, puur peaks olema tulevane varjupaik ja tema turvaline pesa).
  • Ära mitte kunagi sunni koolitus järgus oma koera puuri. Ta hakkab sellest kiiresti seostama puuri karistava ja ebameeldivaga.

Kui koer ei soovi puuri minna või seal eriti viibida (kiirustab kohe maiust kaasa haarates sealt välja) tuleb sul sinna veel maiuseid visata.

Kui koer ei reageeri maiusele võid kasutada ka tema lemmik mänguasja loopides seda kõigepealt puuri kõrval toas paar korda ning siis puuri (mänguasju saad kasutada ka mitu, et motiveeringut üleval hoida).

  • Korda harjutust paar korda, iga kord pikendades puuris viibimise aega.
  • Jätka puuris olemise premeerimise ja kiitmisega.
  • Kui ta rahulikult puuris on liiguta puuri ust kinni.

Kui koeral on puuriga halvad kogemused tuleb 1. anda ta toidu ajal esimene osa söögist puuri maiuse asemel kasutades enne zestisöömist ning jätta ta puuriga tuppa üksi, et ta saaks ise julgust kogudes ilma sunnita puuri sööma minna. Kui ta ei lähegi sööma siis võtta söök 15 minuti pärast eest ning korrata järgmisel söögiajal. 2. kui ta on paar pärva harjunud puuris sööma proovi maiusega meelitamist 3. ära sulge ust kohe ja kiiruga vaid tee seda natuke haaval.

  • Taaskord korda harjutust ning pikenda iga kord aega mil uks on suletud. Jätka enesekindla häälega kiitmist.
  • Kui koer hakkab puuriga harjuma ja on rahulik proovi peale sisenemist uks sulgeda ja lukku panna.

Alguses võib kord protestiks ja välja nõudmiseks haukuda või proovida ise välja murda.

Kui ta nii käitub keera talle selg (nt istudes) ning oota kuni ta nõudmise lõpetab. Kohe kui häälitsused ja kraapimine lõpevad ava puuri uks (ära kiida ega vaata teda).

(halva mineviku kogemuse puhul ära lukusta ust kunagi enne kui koer on silmnähtavalt puuriga taas leppinud ja rahunenud). Kui sa lased ta välja siis kui tema välja nõuab hakkab ta mõtlema, et välja nõudmise peale saab ta mida tahab kuna seda käitumist kiideti puuri ukse avamisega. (kui sa koera häälitsuste ja kraapimise ajal teda silmadega jälgid ja teda keelad annad sa sellega talle segaseid signaale- sa kiidad teda tähelepanuga, esitad silmadega üleskutse suhtlemiseks aga oled ise ärritunud, tulemusena on raskem saada koer rahunema)

  • Lase ta peale seda veelkord puuri sisse maiuse järgi minna, seekord aga vähemaks ajaks.
  • Kui su koer on puuriga silmnähtavalt harjunud ning läheb ilma probleemideta puuri võid lisada ka valitud juhendi nt "koht" või "puur". Seejärel saad hakata juhendit kasutama kaugema maa tagant. Saada juhendiga koer puuri, kõnni puurini, sulge uks ning jätta ta sinna kohale pikemaks ajaks (vahel ilma maiust või mänguasja andmata ning vahel andes kuni neid üldse vaja ei ole ja koer kenasti ise kohale jääb).

Esimesed paar päeva puuriga harjutades tuleb aega pikendada väga väikeste vahedega aga mitte kunagi üle 30. minuti. Ainus aeg kui ta võiks olla puuris kauem kui 30 minutit on siis kui ta läheb magama.

PUURI VÕIB KASUTADA HILJEM KA RAHUNEMA SAATMISEKS KUI TA ON EBASOOVITAVALT KÄITUNUD VÕI ENDA KODUST ÄRAOLEKU AJAKS. Seda saab aga teha alles siis kui puuriga positiivne seos loodud. Puur peab sel juhul olema piisavalt suur, et koer saab püsti tõusta ja end pikali olles venitada. Kui sulged koera puuri enda äraoleku ajaks, on hea sinna sisse panna kindlasti võimalusel vett, visata sisenemisel laiali mõned küpsised (seda teha ainult peale zestsöömise demonstreerimist) või lisada puuri ajutegevust stimuleeriv mänguasi (kong või mõni muu, kus ta peab maiuse kättesaamiseks vaeva nägema).

Make a free website at Freewebs.com