Õige, tõule omane esitamine
Eestis on kasutusel FCI (Fédération Cynologique Internationale ehk Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon) rühmade liigitus. Selle järgi jaotuvad koerad kümnesse rühma milledel on omakorda alarühmad. Allolevalt on toodud tõugude kaupa mõned esitusosad koeraesitajate võistlusringi jaoks. Kindlasti tuleb nende kõrvale vaadata muid täpsustusi ka standardist ning sellele vastavalt esitlusstiil valida!
Rühmad jaotuvad tõugude järgi järgmiselt:
Rühm 1 Lamba-ja karjakoerad (v.a. veitsi alpi karjakoerad)
Alarühm 1: Lambakoerad
Beaucheron, belgia lambakoerad, bergamasco lambakoer, bordercollie, briard, habecollie, hollandi lambakoer lühi-, pika ja karmikarvaline, horvaatia lambakoer, kataloonia lambakoer, kalpie, collie lühi- ja pikakarvaline, komondor, kuvaz, lõuna-vene lambakoer, mallorca lambakoer, maremma-abruzzi lambakoer, mudi, pikardia lambakoer, poola lauskmaa lambakoer, poola podhalani lambakoer, portugali lambakoer, puli, pumi, pürenee lambakoer pikakarvaline, pürenee lambakoer siledakoonuline, saarloosi huntkoer, saksa lambakoer, schapendoes, schipperke, shetlandi lambakoer, slovakkia tuvat, tehhoslovakkia huntkoer, vana-inglise lambakoer, welsh corgi cardigan ja pambroke, austraalia lambakoer
Alarühm 2: Karjakoerad (v.a. veitsi alpi karjakoerad)
Ardenni karjakoer, austraalia karjakoer, flaami karjakoer, sao migueli fila
Rühm 2 Pinerid ja nautserid, molossid ja veitsi alpi karjakoerad
Alarühm 1:Pinerid ja nautserid
Ahvpiner, austria piner, dobermann, kääbuspiner, kääbus nautser, must terjer, saksa piner, smoushond, suur nautser, nautser
Alarühm 2: Molossid
Aidi, anatoolia karjakoer, argentiina dogi, bernhardiin lühi- ja pikakarvaline, bordoo dogi, brasiilia fila, broholmer, bullmastif, castro laboreiro koer, rafeiro do alentejo, estrela mäestikukoer sileda-ja pikakarvaline, hispaania mastif, hovawart, inglise bulldog, inglise mastif, jugoslaavia karjakoer, karsti lambakoer, kaukaasia lambakoer, kaek-aasia lambakoer, landseer, leonberger, mallorca dogi, napoli mastif, newfounlandi koer, pürenee mastiff, pürenee mäestikukoer, rottweiler, rafeiro so alentejo, saksa bokser, saksa dogid, shar pei, do-khy, tosa, itaalia corso
Alarühm 3: veitsi alpi karjakoerad
Appenzelli alpi karjakoer, berni alpi karjakoer, entlebuchi alpi karjakoer
Alarühm 4: Muud tõud
Rühm 3 Terjerid
Alarühm 1: Kõrgejalgsed terjerid
Airedale terjer, beldingtoni terjer, border terjer, foksterjer karmi ja siledakarvaline, iiri glen of imaali terjer, iiri pehmekarvaline nisuterjer, iiri terjer, kerry blue terjer, lakelandi terjer, manchesteri terjer, parson russell terjer, saksa jahiterjer, welshi terjer, brasiilia terjer
Alarühm 2: Madalajalgsed terjerid
Austraalia terjer, cairni terjer, dandie dinmonti terjer, jaapani terjer, jack Russell terjer, norfolki terjer, norwichi terjer, sealuhami terjer, skye terjer, shoti terjer, tehhi terjer, west highland terjer
Alarühm 3: Bull-tüüpi terjerid
Ameerika staffordshire terjer, bullterjer, kääbusbullterjer, staffordshire bullterjer
Alarühm 4: Kääbusterjerid
Austraalia siiditerjer, inglise kääbusterjer, yorkshire terjer
Rühm 4 Taksid
Taks, kääbustaks, küülikutaks (lühi-, pika-, karmikarvalised)
Rühm 5 Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 1: Põhjamaised kelgukoerad
Alaska malamuut, grööni koer, samojeedi koer, siberi husky
Alarühm 2: Põhjamaised jahikoerad
Hall norra põdrakoer, ida-siberi laika, jämtlandi koer, karjala karukoer, lääne siberi laika, must norra põdrakoer, norra lunnikoer, norrbotteni spits, some püstkõrv, vene-euroopa laika
Alarühm 3: Põhjamaised valve-ja karjakoerad
Islandi lambakoer, lapi porokoer, lane-göta spits, norra õuekoer, rootsi lapikoer, some lapikoer
Alarühm 4: Euroopa spitsid
Itaalia volpino, keeshond, saksa suurspitsid, saksa keskmised spitsid, saksa väikespitsid, Pomeranian
Alarühm 5: Aasia spitsid ja sugulastõud
Akita, ameerika akita, chow chow, eurasier, koera jindo, Hokkaido, jaapani spits, kai, kishu, shiba, shikoku
Alarühm 6: Algupärased tõud
Basenji, kaana koer, mehhiko karvutud koerad, peruu karvutud koerad, vaarao koer
Alarühm 7: Algupärased jahikoerad
Etna cirneco, Ibiza podenco karmi ja lühikarvaline, kanaari podenco, portugali podencod, tai ridgeback
Rühm 6 Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud
Alarühm 1: Hagijad
Ameerika rebasehagijas, anglo-prantsuse väikehagijas, ariége hagijas, arteesia hagijas, Austria siledakarvaline hagijas, basset hound, beagle, beagle harier, billy, bosnia karmikarvaline hagijas, bretooni liivakarva basset, bretooni liivakarva grifoon, drever, dunker, gascogne sinine basset, gascogne sinine grifoon, gascogne suur hagijas, gascogne suur sinine hagijas, gascogne väike hagijas, gascogne väike sinine hagijas, haldeni hagijas, hamiltoni hagijas, harier, hispaania hagijas, hygeni hagijas, inglise rebasehagijas, isra karmikarvaline hagijas, istra lühikarvaline hagijas, itaalia hagijas lühi ja karmikarvaline, jugoslaavia kolmevärviline hagijas, kreeka hagijas, niverne grifoon, normandia arteesia basset, pesukarukoer, planitsa hagijas, poitevin, poola hagijas, portselanhagijas, posavia hagijas, prantsuse kolmevärviline hagijas, prantsuse must-valge hagijas, prantsuse oranz-valge hagijas, saarmakoer, saksa hagijas, schilleri hagijas, serbia hagijas, slovaki hagijas, smalandi hagijas, some hagijas, steiermarki karmikarvaline hagijas, suur anglo-prantsuse hagijad, sveitsi berni hagijas, sveitsi sviisi hagijas, sveitsi juura hagijas, sveitsi luzeni hagijas, sveitsi madaljalgsed hagijad, tirooli hagijas, ungari hagijas, vendeeni suur ja väike basst-grifoon, vendeeni keskmine ja suur grifoon, verekoer, westfaali takshagijas
Alarühm 2: Verejäljekoerad
Alpi takshagijas, baieri verekoer, hannoveri verekoer
Alarühm 3: Sugulastõud
Dalmaatsia koer, rodeesia ridgeback
Rühm 7 Seisukoerad
Alarühm 1: Kontinentaalsed seisukoerad
Ariége linnukoer, auvergne linnukoer, bourbonnaisi linnukoer, bretooni spanjel, burgose linnukoer, drenthe linnukoer, friisi linnukoer, itaalia karmikarvaline linnukoer, itaalia linnukoer, münsterlandi suur ja väike linnukoer, pikardie sinine spanjel, pikardie spanjel, pont-audemeri spanjel, portugali linnukoer, prantsuse gasgogne linnukoer, prantsuse karmikarvaline linnukoer, prantsuse pürenee linnukoer, prantsuse spanjel, puudelpointer, saint-germaini linnukoer, saksa linnukoerad, slovaki karmikarvaline linnukoer, tsehhi karmikarvaline linnukoer, ungari karmi ja lühikarvaline linnukoer, vana taani linnukoer, wemari linnukoer lühi ja pikakarvaline
Alarühm 2: Briti ja Iiri seisukoerad
Gordoni setter, iiri puna-valge setter, iiri punane setter, inglise pointer, inglise setter
Rühm 8 Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
Alarühm 1. Retriiverid
Chesapeake bay retriiver, kiharkarvaline retriiver, kuldne retriiver, labradori retriiver, nova scotia retriiver, siledakarvaline retriiver
Alarühm 2: Linde lenduajavad koerad
Ameerika kokkerspanjel, clumberspanjel, hollandi väike veelinnukoer, inglise kokkerspanjel, inglise springerspanjel, põlluspanjel, saksa spanjel, sussexi spanjel, welshi spanjel
Alarühm 3: Veekoerad
Ameerika veespanjel, barbet, friisi veekoer, hispaania veekoer, iiri veespanjel, romagna veekoer, portugali veekoer
Rühm 9 Seltsi ja kääbuskoerad
Alarühm 1: Bichonid ja sugulastõud
Bologna bichon, cotton de tulear, havanna bichon, käharkarvaline bichon, lõvikoerake, malta bichon
Alarühm 2: Puudel
Suur puudel, väike puudel, kääbuspuudel, toy puudel
Alarühm 3: Belgia kääbustõud
Belgia grifoon, brüsseli grifoon, väike barbandi grifoon
Alarühm 4: Karvutud koerad
Hiina harjaskoer
Alarühm 5: Tiibeti tõud
Lhasa apso, shih tzu, tiibeti spanjel, tiibeti terjer
Alarühm 6: Chihuahua
Chihuahua lühi ja pikakarvaline
Alarühm 7: Inglise kääbusspanjelid
Cavalier king charles spanjel, king charles spanjel
Alarühm 8: Jaapani spanjelid ja pekingi koer
Jaapani chin, pekingi koer
Alarühm 9: Kontinentaalsed kääbusspanjelid ja vene kääbuskoer
Papillon, phalene
Alarühm 10: Kromfohrlandi koer
Alarühm 11: Kääbusmolossid
Bostoni terjer, mops, prantsuse bolldog
Rühm 10 Hurdad
Alarühm 1: Pikakarvalised
Afganistani hurt, saluki, vene hurt
Alarühm 2: Karmikarvalised
Hirvekoer, iiri hundikoer
Alarühm 3: Lühikarvalised
Araabia hurt-sloughi, azawkh, hispaania hurt, inglise hurt, itaalia väikehurt, poola hurt, ungari hurt, whippetESITUS ISEÄRASUSED saba, seisak ja liikumine
Rühm 1 Lamba-ja karjakoerad (v.a. veitsi alpi karjakoerad)
Lamba- ja karjakoeri esitatakse erksate ja tähelepanelikena, heas kontaktis esitajaga. Esitatakse tavaliselt tähelepanu peale ning kõrvad on kikkis ettepoole suunatud.
Seismapanek: Enamus karjakoertest esitatakse kvadraatsena. Erandid mainitud eraldi
Liikumise kiirus: Enamus karjakoertest esitatakse joostes (jooks on alati sujuv ning koerale sobiva kiirusega mitte kunagi tormakas). Erandid mainitud eraldi
Alarühm 1: Lambakoerad
1.1 Austraalia Lambakoer: saba on lõigatud või loomulikult lühike, esitaja ei puutu saba.
1.1 Beauceron: esitaja ei puutu saba. Esitatud kvadraatselt, tagajalad veidi taha sirutuses. Liikumine sujuv ühtlane jooks.
1.1 Belgia Lambakoer Tervuren: jalad niipalju taha asetatud, et tekitad seljaliinis õrn kallak tahapoole.
1.1 Belgia Lambakoerad: saba on pikk, esitaja ei puutu saba.
1.1 Border Collie: saba on pikk, esitaja ei puutu saba
1.1 Briard: saba on pikk, esitaja ei puutu saba. Seisak: tagajalad veidi taha tõmmatud.
1.1 Cardigan Welsh Corgi: esitaja ei puutu saba, liikumine: erk kõnnak piisaval kiirusel
1.1 Collie (pika- ja lühikarvaline): saba on pikk, esitaja ei puutu saba.
1.1 Habekolli: saba on pikk, esitaja ei puutu saba
1.1 Komondor: Esitaja ei puutu saba
1.1 Kuvasz: Esitaja ei puutu saba
1.1 Pembroke Welsh Corgi: esitaja ei puutu saba, liikumine: erk kõnnak piisaval kiirusel
1.1 Poola Lauskmaa Lambakoer: Liikumine: keskmise kiirusega sujuv jooks. Liikudes võib koer esijalgu hoogsa sammuga ettepoole visata luues pildi pikast sammuulatusest. Saba on madala asetusega, esitaja ei puutu saba.
1.1 Puli: saba kantakse üle selja, kui koer ise saba ei hoia tuleb esitajal seda teha.
1.1 Pürenee Lambakoer: Esitaja ei puutu saba
1.1 Saksa Lambakoer: Liikumine: joostakse mõõduka kiirusega, koer liigub esitaja ees pingul rihmas, saba on pikk, esitaja ei puutu saba. Seisak: kohtunikupoolne jalg tugevalt väljavenitatud säilitades maaga sirge kannanurga. Esitaja poolne jalg eespool (põlve nurk rinnakorvi lõpu ligi).
1.1 Schipperke: esitaja ei puutu saba, esitatud kvadraatsena ja kõnnakus.
1.1 Shetlandi lambakoer: saba on pikk, esitaja ei puutu saba. Liikumine: erk kõnnak või aeglane jooks
1.1 Vana Inglise Lambakoer Liikumine aeglane jooks. Liikumisel peaks seljaliin jätma rulluva mulje (liikuma). Saba on lõigatud või loomulikult lühike, esitaja ei puutu saba. Seisak: tagajalad veidi taha tõmmatud jätmaks muljet nagu koer seisaks varvastel.
Alarühm 2: Karjakoerad (v.a. veitsi alpi karjakoerad)
1.2 Austraalia Karjakoer: saba on pikk, esitaja ei puutu saba.
1.2 Bouvier des Flandres e Flaami karjakoer: saba on lõigatud või sündides puutu. Kui saba toetatakse siis püstiselt.
Rühm 2 Pinerid ja nautserid, molossid ja veitsi alpi karjakoerad
Liikumise kiirus: Enamus koerad esitatakse mõõdukas jooksus v.a. kääbuspincher keda esitatakse kas kiires kõnnis või arglasel jooksul.
Seismapanek: Enamus koertest on siin esitatud kvadraatselt. Erandid mainitud eraldi
Alarühm 1: Pinerid ja nautserid
2.1 Ahvpiner: Saba toetatud nõrgas kaares seljale
2.1 Dobermann: Esitaja toetab saba kui koer seda ise ei hoia. Saba on loomulikult kõrge asetusega 60C nurga all. Seisak: Tagajalad veidi tagapool
2.1 Kääbusschnauzer: Saba on püstise asetusega ettepoole kaldu. Esitaja toetab saba juurelt seljapoole.
2.1 Kääbuspinscher: saba on kas lõigatud või mitte, kõrge asetusega. Kui koer ei hoia ise saba tuleb esitajal seda teha. Loomulikult hoiab koer saba püstiselt või 60C nurga all.
Seisak: Tagajalad mõnevõrra tahapoole venituses
2.1 Schnauzer: Tagajalad tugevalt taga säilitades õiged nurgad ning luues pildi nagu koer seisaks tagajalgadega varvastel. Saba on püstise asetusega. Esitaja toetab saba kui koer seda ise ei hoia.
2.1 Suur Schnauzer: Esitaja toetab või hoiab saba vastavalt sellele kas koer ise saba hoiab. Saba on kas lõigatud või mitte, kõrge asetusega, püstine või 60C nurga all, lõikamata saba kaardub seljale. Seisak: Tagajalad veidi rohkem tagapool
2.1 Vene Must Terjer: Saba on lõigatud või mitte, püstise asendiga (lõikamata saba võib olla kerge kaarega seljale). Esitaja toetab saba kui koer seda ise ei hoia. Seisak: Tagajalad veidi rohkem tagapool.
Alarühm 2: Molossid
2.2 Anatoolia Lambakoer: Esitaja ei puutu saba
2.2 Bernhardiin: Esitaja ei puutu saba
2.2 Bokser: Sabatüvi on kõrgel, saba on kas lõigatud või mitte. Saba hoitakse või toetatakse 60C nurga all. Kui koer hoiab saba ise või esitatakse tähelepanu peale on saba asend loomulik, esitaja ei puutu saba. Seisak: Tagajalad veidi rohkem tagapool
2.2 Bull Mastiff: Tagajalad veidi tagapool.
2.2 Bulldog: esitaja ei puutu saba, esitatud kvadraatsena
2.2 Bullmastiff: Esitaja ei puutu saba.
2.2 Mastiff: Esitaja ei puutu saba
2.2 Naapoli Mastiff: Esitaja ei puutu saba, tagajalad veidi tagapool
2.2 Newfoundland: Esitaja ei puutu saba
2.2 Rottweiler: Esitaja ei puutu saba, tagajalad veidi rohkem tagapool
2.2 Saksa Dogi: Esitaja ei puutu saba, tagajalad tugevalt taha asetatud säilitades maaga sirge kannanurga ning nähtava põlvenurga.
2.2 Shar-Pei: saba keerdub seljale või küljele. Kui koer ise saba ei hoia tuleb seda teha esitajal, muidu mitte. Seisak: esitatud kvadraatsena. Liikumine: esitatud kõnnakus.
Alarühm 3: veitsi alpi karjakoerad
2.3 Berni Alpi Karjakoer Pikk saba ripub loomulikult. Esitaja ei puutu saba
Alarühm 4: Muud tõud
Rühm 3 Terjerid
Enamus terjeritest on aretatud Suurbritannias, et kontrollida näriliste populatsiooni oma territooriumil. Agressiivselt jahti pidades võivad need koerad kaevata end maa alla. Terjereid on kaks põhilist tüüpi: kõrgejalgsed ja madaljalgsed. Kõik terjerid on esitatud erksate ja tähelepanelikena, et anda pilt pinges pulbitsevast energiast.
Liikumiskiirus: Enamus terjeritest esitatakse liikumisel ergas kõnnakus või aeglase jooksuga, erandid mainitud eraldi. Seismapanek: Enamus terjeritest asetatakse seisma tagajalad mõõdukalt taha asetatud. Erandid mainitud eraldi
Alarühm 1: Kõrgejalgsed terjerid
3.1 Airedale Terjer: Esitatakse tavalisel kiirusel joostes. Saba on piisava pikkusega, traatjalt ettepoole kaldu. Kui koer ise saba hoiab siis esitaja seda ei puutu.
3.1 Bedlingtoni Terjer: Esitaja ei puutu saba
3.1 Border Terjer: Kui koer ise ei hoia saba tuleb seda esitajal teha. Saba toetatakse alt 20C kõrgusel (veidi seljakõrgusest üleval pool). Seisak: Tagajalad veidi taha venitatud.
3.1 Cairn Terjer: Esitatud kvadraatselt.
3.1 Foksterjer: Saba on püstise asetusega tipust ettepoole kaldu, esitaja saab valida kas hoida saba või mitte. Kui koer saba ei hoia tuleb seda teha esitajal. Esitaja toetab saba juurelt seljapoole Seisak: Tagajalad kergelt tahapoole venituses. Liikumine: esitaja liigub kiirel kõnnakul.
3.1 Glen of Imaal Terjer: esitaja ei puutu saba, esitatud kvadraatsena tagajalad väga natuke tagapoole asetatud. Liikumine kiire kõnnak.
3.1 Iiri Terjer: Saba on püstise asetusega ettepoole kaldu. Esitaja toetab saba juurelt ettepoole kui koer seda ise ei tee.
3.1 Karmikarvaline Foksterjer: Saba on püstise asetusega ettepoole kaldu. Esitaja toetab saba juurelt seljapoole
3.1 Kerry Blue Terjer: Esitatakse tavalisel kiirusel joostes. Saba on püstise asetusega ettepoole kaldu. Esitaja toetab saba juurelt ettepoole kui koer seda ise ei tee.
3.1 Lakeland Terjer: Saba on püstise asetusega ettepoole kaldu. Esitaja toetab saba juurelt ettepoole kui koer seda ise ei tee.
3.1 Manchesteri Terjer : Kui esitaja valib kätega esituse, tuleb saba toetada (või hoida tipust) maaga paralleelselt moodustades seljaliiniga ühise joone. Loomulikus asendis on saba hoitud kerge kaarega aga mitte selja kohal. Esitaja ei puutu saba. Saba asetus on kerge kaarega ülepoole aga mitte seljale. Seisak: Tagajalad mõnevõrra tahapoole venituses
3.1 Pehmekarvaline Nisuterjer: Esitaja toetab saba juurelt seljapoole. Liikumine: Esitatakse tavalisel kiirusel joostes.
3.1 Welshi Terjer: Saba on püstise asetusega, kui esitaja toetab saba, ei tohi ta saba ettepoole suruda
Alarühm 2: Madalajalgsed terjerid
3.2 Austraalia Terjer: Esitaja valib kas toetab saba või mitte, saba on püstise asetusega ettepoole kaldu.
3.2 Dandie Dinmont Terjer: Esitaja hoiab saba maaga paralleelselt nagu jätkuks seljale, tähelepanu peale situsel saba ei hoita.
3.2 Jack Russell Terjer: Saba on püstise asetusega ettepoole kaldu. Esitaja toetab saba juurelt seljapoole. Kui koer hoiab saba ise võib esitaja valida kas saba hoida või mitte
3.2 Norfolk Terjer: Esitatud kvadraatselt. Saba on püstise asetusega ettepoole kaldu. Esitaja toetab saba juurelt seljapoole.
3.2 Norwich Terjer: Esitatud kvadraatselt. Saba on püstise asetusega ettepoole kaldu. Esitaja toetab saba juurelt seljapoole.
3.2 Sealyham Terjer: Saba on püstise asetusega ettepoole kaldu. Esitaja toetab saba juurelt seljapoole. Kui koer hoiab saba ise võib esitaja valida kas saba hoida või mitte.
3.2 Shoti Terjer: Saba on püstise asetusega ettepoole kaldu. Esitaja toetab saba juurelt seljapoole.
3.2 Skye Terjer: Esitatud kvadraatselt. Esitaja ei hoia saba.
3.2 West Highlandi Terjer Saba ei tohi olla asetunud seljale. Saba on püstise asetusega ettepoole kaldu. Esitaja toetab saba juurelt seljapoole
Alarühm 3: Bull-tüüpi terjerid
3.3 Ameerika Staffordshire Terjer: Esitaja ei puutu saba.
3.3 Ameerika Staffordshire Terjer: Tagajalad taha venitatud aga üldmulje kvadraatne.
3.3 Bull Terjer: Esitaja valib kas saba hoida või mitte, kui siis saba hoitakse maaga paralleelselt. Esitatud kvadraatselt.
3.3 Kääbus bullterrier: Esitaja valib kas saba hoida või mitte, kui siis saba hoitakse maaga paralleelselt. Esitatud kvadraatselt.
3.3 Staffordshire Bull Terjer Esitaja ei puutu saba
Alarühm 4: Kääbusterjerid
3.4 Siidi Terjer: Esitaja võib valida kas hoida koera saba või mitte, saba on püstise asetusega. Kui koer saba ei hoia tuleb seda teha esitajal. Seisak: Tagajalad mõnevõrra tahapoole venituses
3.4 Yorkshire Terjer: Saba on püstise asetusega veidi kõrgemal kui seljaliin. Esitaja saab valida kas hoida saba või mitte.
Rühm 4 Taksid
4. Taks Esitaja liigub hariliku kiirusega, kõnnakus. Esitaja valib kas ta toetab saba või mitte (paljudes riikides toetatakse saba kätega esituses, osades aga mitte-uuri kuidas esitatakse sel maal kus võistled. Tähelepanu peale esituses saba ei puuduta ning see on ka võistluses kõige kindlam esitlusstiil mille puhul ei pea mõtlema kas just see kohtunik tahaks saba hoidmist või mitte. Kui saba hoida siis teatatakse saba keskelt alt ja hoitakse paralleelselt maaga.
Rühm 5 Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Need koerad on tugevad, intelligentsed ja kaitsvad omade suhtes. Erinevad stiilid mida esitaja peaks saavutama on: tõugudel kel kõrvad on lõigatud, loomulikud püstkõrvalised tuleb naid esitada kõrvad ettepoole kikkis. Saba on tihedalt rõngas üle selja või tihedas kaares seljale. Kui koer ei hoia ise saba tuleb esitajal seda teha. Erandid toodud eraldi.
Alarühm 1: Põhjamaised kelgukoerad
5.1 Alaska Malamuut: Saba on pikk ja kaardub seljale. Esitajal on võimalus valida kas hoida saba või mitte
5.1 Samojeedi Koer: Esitaja valib kas saba toetada või mitte. Kui koer ise saba ei hoia on soovitatav siiski esitajal hoida. Saba kaardub seljale, saba ots asetatakse kohtuniku poole ja toetatakse saba juurelt ettepoole
5.1 Siberi Husky Liikudes saba seljatasemel, seistes saba rippu. Esitaja ei puutu saba
Alarühm 2: Põhjamaised jahikoerad
5.2 Soome püstkõrv esitatud joostes, seistes kvadraatsena. Saba on kõrge asetusega, moodustab ühe täisringi ning vajub ühele küljele. Esitaja valib kas toetada saba või mitte, toetatakse saba juurekohalt püstiselt nii langeb saba ots ise õigele kohale, saba ei suruta seljale.
Alarühm 3: Põhjamaised valve-ja karjakoerad
Alarühm 4: Euroopa spitsid
5.4 Keeshond: esitatud jooksul. Seisakus esitatud kvadraatsena. Saba on seljale keerdus. Esitaja valib kas saba toetada/hoida või mitte. Saba võib hoida keskelt hoides või juurekohalt toetades.
5.4 Pomeranian Saba on kõrge kinnitusega, keskmise pikkusega, juba sabatüve kinnituskohast sirgelt ülespoole tõusev ja ettesuunas seljale rullitud, liibub tihedalt seljale, on kaetud eriti rikkaliku karvaga. Lubatud on topeltkeerd sabatipus. Kui koer ei hoia saba ise tuleb esitajal juurelt saba seljapoole toetada.
Alarühm 5: Aasia spitsid ja sugulastõud
5.5 Akita: Pikk saba moodustab kas kaare või topeltkaare seljale. Saba võib vabalt langeda seistes kuid peab tõusma taas liikudes. Esitajal on võimalus valida kas hoida/toetada saba või jätta ta antud hetke loomulikku asendisse.
5.5 Chow Chow: esitatud kvadraatsena. Saba on asetunud juurelt tihedalt ettepoole liibudes seljal. Esitaja ei puutu saba.
5.5 Shiba Inu esitaja liikumine: erk kõnnak või aeglane jooks. Saba on kas hästi keerdus seljale või kaardus seljakohal. Esitaja valib kas saba toetada või mitte, toetamisel valida koerale liikudes loomulik sabahoiak.
Alarühm 6: Algupärased tõud
5.6 Basenji: Esitaja liigub erksal kiirel sammul või aeglasel jooksul.. Saba on tihedalt rõngas ning kantud ühel küljel. Kuni koer ise saba hoiab õigel pool ja õiges asendis ei ole esitajal vaja seda hoida. Muidu tõsta saba kohtuniku poolele ning toetada juurelt seljapoole.
5.6 Kaana Koer: esitaja ei puutu saba. Liigutakse erksal kõnnakul või aeglasel jooksul
5.6 Vaarao Koer Saba ei tohi olla jalgevahel, liikudes on saba kaares üleval. Esitaja ei puutu saba
Alarühm 7: Algupärased jahikoerad
Alarühm 8: Algupärased hariselgsed jahikoerad
Rühm 6 Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud
6, 7, 8 rühm: Tegemist on jahikoertega kes kas ajavad-, toovad saaki või näitavad saagi asukohta. Enamus neist koertest on esitatud tuues esile nende jõulisuse ja erkuse mis peegeldab jahiks valmisolekut.
Saba esitamine:Pane tähele: kui standardis on mainitud, et saba peaks olema ülaliini jätkuks peaks sabahoiak olema sirge ja seljajoonega sujuvalt ühtiv (vahel näitab koer ise seda sabahoiakut ainult liikudes). Kui koer ise saba ringis seistes ei hoia tuleb seda teha esitajal ise, hoides või toetades saba õigel kõrgusel.
Liikumise kiirus: Enamus siia gruppi kuuluvatest koertest esitatakse hoogsa jooksuga kuid mitte tormakalt või liiga kiirelt nii, et esitaja liiga kiirelt liikudes õhutab koera kiirustama ning ei jõua kokkuvõttes ise koerale järgi; koer on galopi piirimail ja võin galopile üle minna. Erandid on eraldi mainitud.
Seismapanek: Enamus jahikoertest esitatakse tagajalad võimalikult taga (säilitades maaga sirge kannanurga).
Alarühm 1: Hagijad
6.1 Ameerika Rebasehagijas: Saba hoitakse püstises asendis nõrga kaarega selja poole, umbes 6cm tipust allpoolt.
6.1 Basset: Saba on hoitud püstiselt nõrga kaarega selja poole. Kui koer ei hoia saba ise tuleb esitajal seda teha. Esitaja liigub tavalisel kõnnil (mitte väga aeglaselt). Saba hoitakse püsti ning nõrga kaarega seljale. Esitaja peaks saba hoidma tipust või toetama tagant.
6.1 Beagle: Saba on hoitud püstiselt nõrga kaarega selja poole. Kui koer ei hoia saba ise tuleb esitajal seda teha. Esitaja liigub natukene kiiremas kõnnis või jookseb aeglaselt)
6.1 Verekoer ja Inglise Rebasehagijas Saba hoitakse või toetatakse u 6cm tipust allpool väga nõrga kaarega selja poole
Alarühm 2: Verejäljekoerad
Alarühm 3: Sugulastõud
6.3 Dalmaatsia Koer: saba on pikk ja sirge, viimane kolmandik nõrgalt ülespoole suunatud, saba asetseb nõrgalt seljaliinist kõrgemal aga mitte kunagi püstiselt või seljakohal. Esitaja toetab saba alt keskelt või tipust. Seisak: tagajalad venituses. Liikumine: esitatud jooksul.
6.3 Rodeesia Ridgeback: Esitaja ei puutu saba.
Rühm 7 Seisukoerad
Alarühm 1: Kontinentaalsed seisukoerad
7.1 Pointerid: Saba on kas lõigatud või mitte. Esitaja toetab saba (10-15 kraadi).
7.1 Itaalia karmikarvaline linnukoer e Spinone Italiano: Saba hoitakse paralleelselt maaga, mitte mingil juhul ülespoole.
7.1 Weimaraner: Saba hoitakse natukene sabaliinist ülespoole suunduvalt (10-15C)
7.1 Vizsla-Ungari jahikoer Saba on hoitud paralleelselt maaga.
Alarühm 2: Briti ja Iiri seisukoerad
7.2 Inglise, Iiri ja Gordoni Setter: Saba on sirge ning seljaga ühel liinil. Saba hoides tuleb jälgida, et ta oleks seljaga samal liinil. Hoida või toetada võib kas saba keskelt rikkumata saba liini või tipust
Rühm 8 Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
Alarühm 1. Retriiverid
8.1 Chesapeake Bay Retriiver: Saba on pikk ning ripub tagajalgade vahel, esitaja ei tohi saba hoida.
8.1 Kiharkarvaline Retriiver: Saba asetus on kas sirgelt või peaaegu sirgelt, mitte kunagi selja kohal. Esitaja ei hoia saba.
8.1 Nova Scotia Retriiver: liikumine kiire kõnnak.
8.1 Siledakarvaline-, kuldne- ja Labradori Retriiver Saba on sirge ning paralleelne maaga, kui koer seistes saba ei hoia tuleb seda teha esitajal. Saba moodustab koos kaela, turja, selja, nimme ja lande liiniga sujuvalt ühtlase seljaliini. Saba ei tohiks olla hoitud üles poole. Hoida või toetada võib kas saba keskelt rikkumata saba liini või tipust. Eest esitusel võib saba olla rippu. Saba ei tohi olla seljapoole üles hoitud või arglikult jalge vahel.
Alarühm 2: Linde lenduajavad koerad
8.2 Clumber Spanjel: liikumise stiiliks on aeglane traav. Saba on kas lõigatud või mitte. Lõigatud ja lõikamata saba toetatakse või hoitakse vastavalt valikule paralleelselt maaga. Esitaja otsustab kas ta hoiab raba või ei.
8.2 Inglise Kokkerspanjel: Saba on kas lõigatud või mitte. Lõigatud ja lõikamata saba toetatakse või hoitakse vastavalt valikule paralleelselt maaga või tipu suund 10-15 kraadi nurga all üles poole, mitte kunagi püstiselt või arglikult jalgevahel.
8.2 Inglise Springer Spanjel: Lõigatud ja lõikamata saba toetatakse või hoitakse vastavalt valikule paralleelselt maaga. Jälgi, et saba ei oleks ülespoole asendis. Mingit visuaalset põhjendust ei ole lõikamata sabade puhul saba lõikamisel käega.
8.2 Ameerika Kokkerspanjel: Saba on kas lõigatud või mitte. Lõigatud ja lõikamata saba toetatakse või hoitakse vastavalt valikule paralleelselt maaga, suund ülespoole aga mitte püstiselt (15-20 kraadi nurga all:sama nurgaall mis on hoitud kael, nii tekib tasakaalustatud pilt koerast)
8.2 Sussexi Spanjel: Saba on madala asetusega, mitte kunagi üle seljaliini. Hoitakse paralleelselt maaga mitte mingil juhul ülespoole.
8.2 Welshi Springer Spanjel Saba hoitakse horisontaalselt mitte ülespoole.
Alarühm 3: Veekoerad
8.3 Iiri Veespanjel: Esitaja ei hoia saba
8.3 Portugali Veekoer: Saba on pikk ja kaardub seljale, kui koer ise saba ei hoia tuleb esitajal seda teha.
Rühm 9 Seltsi ja kääbuskoerad
Liikumise kiirus: Esitaja peaks väikese tõuga liikudes kõndima vastavalt oma koera esituskiirusele.
Seismapanek: Enamus ülalmainitutest asetatakse seisma kvadraatselt, eranditeks on:
9 rühma koerad on algselt aretatud enamasti seltsikoerteks aadlikele. Neid koeri esitatakse tavaliselt loomuliku kõrvaasetusega. Tänapäeval on need koerad lihtsalt väga väikest kasvu seltsikoerteks nii aadlikele, staaridele kui tavainimestele.
Alarühm 1: Bichonid ja sugulastõud
9.1 Bichon Frise: esitusviis erk kõnnak või aeglane jooks. Saba kaardub tugevalt ja elegantselt seljale. Esitaja valib kas toetada saba või mitte. Toetatakse saba juurelt nõrgalt seljapoole. Seisak: tagajalad mõnevõrra tagapool
9.1 Havanna bichon: Kui koer ei hoia saba seljal ise tuleb esitajal seda teha, asetades ilukarvad koos sabatipuga kohtuniku poole ning toetades saba juurelt seljale
9.1 Lõvikoerake e Löwchen: saba on kõrge asetusega ning asetub kaarena selja kohale. Kui koer ise seistes saba ei hoia tuleb esitajal seda juurekohalt püstiselt seljakohale kaarduvana toetada. Liikumine: aeglane jooks. Seisak: tagajalad veidi taha venituses
9.1 Maltakoerake või Malta bichon Saba on pikkade ilukarvadega asetunud seljale. Esitaja toetab vajadusel saba juurelt selja poole olles enne asetanud saba ilukarvad kohtuniku poole.
Alarühm 2: Puudel
9.2 Puudel (väike ja standard): Saba on kõrge asetusega ning hoitud sirgelt. Esitaja hoiab saba kui koer seda ise ei hoia, kui koer hoiab saba ise võib esitaja valida kas saba hoida või mitte. Saba hoitakse tipust püstiselt. Seisak: tagajalad venituses. Liikumine: jooksul.
9.2 Puudel (toi): Saba on viltuselt üles tõstetud, sirge, kõrge asetusega nimme kõrgusel. Esitaja toetav saba juurelt või hoiab tipust kui koer saba ise ei hoia. Liikumine: esitatud jooksul. Seisak:Tagajalad kergelt tahapoole venituses
Alarühm 3: Belgia kääbustõud
9.3 Brüsseli Griffoon: Saba on toetatud tagant püstiselt. Esitaja võib valida kas toetada saba või mitte. Seisak: Tagajalad kergelt tahapoole venituses
Alarühm 4: Karvutud koerad
9.4 Hiina Harjaskoer (karvutu ja pikakarvaline): Esitaja ei puutu saba. Seisak: Tagajalad kergelt tahapoole venituses.
Alarühm 5: Tiibeti tõud
9.5 Lhasa Apso: esitatud kõnnaku. Seisak: tagajalad veidi taha venituses. Saba on kõrge asetusega seljale rõngas, reeglina hoiab koer saba ise. Esitaja valib kas saba juurelt ettepoole toetada või mitte.
9.5 Shih Tzu: Saba asetseb kõrge kaarena seljale koos pikkade ilukarvadega. Kuni koer ise saba hoiab õigel pool ja õiges asendis ei ole esitajal vaja seda hoida. Muidu tõsta saba kohtuniku poolele ning toetada juurelt seljapoole. Pea hoiak: kael peab olema piisavalt pikk (pikaks venitatud) et pea oleks sabast umbes 1-1.5x kõrgemal. Liikumine koeraga: mõõdukas tempos kõnnak, osadel ka suhteliselt kiire kõnnak. Maiust ei kasutata
9.5 Tiibeti Spanjel: saba on asetunud tugevalt seljale kaardu. Esitaja saab valida kas toetada saba või mitte. Toetamisel tõstetakse kõigepealt saba ots kohtuniku poole ning vajutatakse õrnalt juurekohalt seljale. Seisak: esitatud kvadraatsena. Liikumine: esitatud kõnnakus
9.5 Tiibeti Terjer: esitatud jooksul. Saba vajub ettepoole seljale ja võib olla kantud küljel. Esitaja valib kas saba hoida või mitte. Saba hoitakse juurekohalt seljale, ilukarvad koos sabaga asetatud kohtuniku poole kui võimalik. Seisak: tagajalad veidi taha tõmmatud.
Alarühm 6: Chihuahua
9.6 Chihuahua (siledakarvaline ja pikakarvaline): Saba on piisava pikkusega, ülespoole või mitte, mõõdukas kaares seljale. Saba tipp peaaegu puudutamas selga. Saba ei tohiks olla jalgevahel. Esitaja peaks hellalt ja ettevaatlikult toetama saba juurelt ülespoole.
Alarühm 7: Inglise kääbusspanjelid
9.7 Cavalier King Charles Spanjel Esitaja ei puutu saba.
Alarühm 8: Jaapani spanjelid ja pekingi koer
9.8 Jaapani Chin: Kui koer ei hoia saba seljal ise tuleb esitajal seda teha, asetades ilukarvad koos sabatipuga kohtuniku poole ning toetades saba juurelt seljale. Liikumine: mõõdukas kõnnak.
9.8 Pekingi Paleekoer Saba kaardub koos rohke karvastikuga üle poole seljapikkuse. Saba tuleb asetada tipu ja ilukarvaga kohtuniku poole ning vajadusel toetada juurelt ettepoole. Liikumine: aeglane või mõõdukas kõnnak.
Alarühm 9: Kontinentaalsed kääbusspanjelid ja vene kääbuskoer
9.9 Papillon ja phalene Saba on pikk ja hästi kaardunud seljale koos pikkade ilukarvadega. Saba ots keeratakse koos ilukarvadega kohtuniku poole ja toetatakse vajadusel tagant seljale.
Alarühm 10: Kromfohrlandi koer
Alarühm 11: Kääbusmolossid
9.11 Bostoni Terjer: seisak: tagajalad kerges venituses, esitaja ei puutu saba. Liikumine: esitatud kõnnakus.
9.11 Mops: Saba on tihedalt rõngas ning kantud ühel küljel. Kuni koer ise saba hoiab õigel pool ja õiges asendis ei ole esitajal vaja seda hoida. Muidu tõsta saba kohtuniku poolele ning toetada juurelt seljapoole
9.11 Prantsuse Buldog esitaja ei puutu saba, esitatud kvadraatsena. Liikumine: esitatud kõnnakus.
Rühm 10 Hurdad
Alarühm 1: Pikakarvalised
10.1 Afganistaani Hurt: Saba on pikk ning ringjas. Kui koer hoiab ise saba siis esitaja saba ei puutu. Muidu toetab esitaja saba u 15cm kõrguselt selja poole mille kohale saba kaare moodustab. Saba ei tohi selga puudutada ega olla seljal kaardu
10.1 Vene Hurt: Esitaja ei puutu saba. Väga pikk saba asub reeglina koera jalgevahel rippu. .
10.1 Saluki Esitaja ei puutu saba
Alarühm 2: Karmikarvalised
10.2 Iiri Hundikoer: Saba ripub loomulikult jalge vahel. Esitaja ei puutu saba
10.2 Shoti Hirvekoer Esitaja ei puutu saba.
Alarühm 3: Lühikarvalised
10.3 Ibiza podenco: Saba ripub loomulikult jalge vahel. Esitaja ei puutu saba
10.3 Inglise Hurt: Esitaja ei hoia saba. Koer hoiab saba jalgevahel rippu.
10.3 Itaalia Väikehurt: Esitaja ei puutu saba. Seisak: Tagajalad mõnevõrra tahapoole venituses
10.3 Whippet: Reeglina esitaja saba ei puutu. Esitajal on lubatud whippeti sabajuurt toetada, et saba püsiks sügavamal koera kõhu all. Whippeti tagajalad on täisnurga alla taha välja sirutatud ja kõik käpad peavad olema tugevalt maapinnale toetatud.
