Blueheart´s Koertenõuandla

Koerakuulamine, näitused

Amichien Bonding (AB) MEETOD

Harjutused juhistaatuse saamiseks on kõige lihtsamini koos selgitustega kirjeldatud nii raamatus "Koerakuulaja" kui samanimelisel, inglise keelsel DVD-l (autor Jan Fennell, Amichien bonding tõlgenduste looja), neid harjutusi peaks siis tegema terve pere. Oluline on meelet pidada, et sa ei kasutaks häält käskimiseks või mõjutamiseks. Sama käib pilgu kohta (pidev pilk lisab pinget ja on üleskutseks n. sama, mis töö tegemine kui keegi sind pidevalt jälgib ja hindab). Meetodi nelja ala tuleb praktiseerida koos, ühe ala

Juhiks saamiseks:

1. Taaskohtumine karja(ga) liikmega(tega)Taaskohtumistel koeraga (kui teie vahelt on olnud suletud uks ja koer rahutult või ignoreerivalt reageerib), ära vaata ega räägi temaga 5 minutit (see aeg läheb kiiresti ja saad selle asemel tegeleda riiete või jalatsite äravõtmise või poeasjade ärapanemisega, kui neid asju pole teha siis tegele sellega, millega tegeleks kui koera poleks ruumis). Seda iga kord ja järjepidevalt (k.a. siis kui WC-s käite).Kui soovid koeraga suhelda teda hellitada, kallistada jne. tee seda juhi ehk enda tingimustel st. enda kutse peale. Kui näiteks ütled Sissi SIIA ja tema tulekul kiidad ja mängid temaga oled sa saanud õigetel alustel hellust jagada. Tervituse edasilükkamine ei tähenda kindlasti seda, et sa tegeleks oma koeraga vähem või ei lubaks talle hellitusi. Pigem saate selle tulemusena rohkesti positiivseid emotsioone koera õigest käitumisest ning seeläbi ka rohkem võimalusi temaga meeldiva koostöö tegemiseks, hellitamiseks või niisama logelemiseks.

Tervituse edasilükkamine tähendab koera jaoks ühte, seda, et sinu "aurasse" luba küsimata tungides ei saavuta ta soovitud tulemust ning nii õpib koer rahunema, rahulikult käituma ning teievahelises suhtluses sinupoolset initsiatiivi ootama. See omakorda koos õigete seoste loomisega tähendab tugevamat kontakti ning usaldust ka kriitilistes olukordades. Looma rõõm sind nähes ei kao samas läbi fakti, et sa ei kiida ja kinnita ülienergilist ja aktiivset käitumist hoiad sa ära (või võtad kontrolli alla)  potentsiaalse probleemse käitumise (üles hüppamine, toas ringi tormamine, riiete määrimine, tähelepanu nõudmine haukudes jne.).

Koduses käitumises võib paljude dominantsemate isendite puhul aga tuvastada väga tagasihoidlikku või lausa ignoreerivat tervitust või ebasoovitavale tähelepanule reageerimist. Sellele reageerib aga omanik tihti januneva sooviga koera tähelepanu järele. See loob omakorda väga soodsa ja vastuvõtliku pinnase oma soovide edastamiseks endale sobival ajal: iga saadud tähelepanu peale kinnistab koer omanikule seda, mis temale sobib (anna maiust, vii mind välja, ära sega mind, tõsta mind üles, anna mulle tähelepanu jne.) Seega, koerad räägivad enda keeles seda sama meile, mida meie peaksime soovitud tulemuse saamiseks rääkima neile. Samas pea meeles, et tulemuse saavutamiseks võib minna mitu päeva või isegi paar kuud aga selged märgid peaksid sulle teada andma, et probleemne käitumine on vähenemas ja paranemas.

Koer hakkab sulle kindlasti ka üleskutseid esitama ja püüdma sind mõjutada juhikohta tagasi andma. Just nagu meie ei anna koheselt alla kui koduukse võti ei keera või uks lahti ei tule, vaid proovime veel ja veel enne kui veendume, et eelnevalt kasutatud viisil uks ei avane ja alla anname.Kui sa ise vaatad, et asi on korda saanud ja oma käitumise endiseks tagasi muudad, tulevad ka probleemid vahel (tugevamate natuuride puhul)  tasapisi tänu nõrgenenud signaalidele tagasi. Sellisel juhul tuleks signaale jällegi tugevdada ning kontroll kiiresti taastada.

Kõik tegevused mida algatab koer (n. kui ta pakub sulle mõjutamiseks erinevaid tegevusi: istub või sitsib, toob mänguasja või jalutusrihma; sa leiad, et väga armas,  tubli, tark ja kiidad selle peale maiuse, kiituse või tähelepanuga on see piisav, et näidata koerale.. mina tegin nii, sellega sain sinu tegema nii.. tegevusi on väga väga palju alates tervituseks peale hüppamisest lõpetades nn. “valiva kuulmisega”, kõik need koos sinu vastava reaktsiooniga joonivad alla tema juhistaatust).  Sama ignoreerimist palu oma pere liikmetelt ja külalistelt (kui kohtuvad koeraga ütled lihtsalt: palun ärge vaadake ega rääkige koeraga 5 min. või kuni riided võetud, tervitused vahetatud, tal on selline iseloomutreening käsil).

2.        Söögiajad
 
1.    Jälgi, et koer oleks toiduaega tähele pannud ning tulnud uudistama millal süüa saab
2.    Koerale toidu andmiseks tõsta toit tema kaussi kõrgemal alusel (n. laual või köögikapil; ära vala toitu otse kotist põrandal olevasse kaussi). Valmista ette koera söök tema kaussi, ära pööra koerale tähelepanu, ära vaata ega räägi temaga, ära kutsu ega aja käsutades eest ära (kui koer tuleb ette astu tema alale ja aja ta nii sealt ära kui ta istub jalale liigu ise vaikselt eest).
3.    Tõsta endale väiksele alustassile, koera kausi kõrvale midagi söödavat, paar ampsu on piisav. Selleks saab kasutada küpsist, viinamarja, leiba, õunaviilu või ükskõik midagi muud endale sobivat  (kui peres on rohkem liikmeid valmista ampsud ette ka teistele). Kui koerale on söök tema kausis valmis pandud, võta oma söögiamps tema kausi kõrval oleva(lt) alustassiga(lt) ning söö rahulikult oma mõtetes, rääkides teiste pereliikmetega või vaadates näiteks aknast välja. Väga oluline on, et koer ei saa selle aja sees tähelepanu. Kui kõik pere liikmed, kes peaks koerast kõrgemal olema (kõik inimesed peaks seda olema) on oma ampsu lõpetanud ja alustassi koera kausi kõrvale tagasi asetanud, võib rahulikult koera kausi söögiga talle ette tõsta.
4.    Koer peab olema enne söögikausi maha asetamist rahulik. Kui ta hüppab üles, haugub või muul moel nõuab toitu, jäta see järgmiseks korraks. Vastasel juhul premeerime me vale käitumist ning järgmistel kordadel nõuab ta oma käitumisega meilt süüa veel järjekindlamalt.
5.    Lase tal rahulikult süüa. Teised pere liikmed k.a. sa ise võite minna tegelema oma asjadega aga sina kui karja juht jälgi nähtamatult eemalt (nii, et koer seda pilku survena ei tunneks), et ta sööks kõik ära.
6.    Kohe kui koer on lahkunud kausi juurest (kasvõi kohapeal ringi keeranud ja seljaga kausi poole jäänud) tõsta see tal eest ära.
7.    Kui kaussi on midagi jäänud, kasvõi 1 amps, tähendab see, et koer püüab näidata oma üleolekut näidates, et tal on iga hetk 1 amps olemas mida süüa ja ta ei sõltu selles sinust, seega on tema juht ja sina lihtsalt mõjutatav teenija, kes teenindab. 
Kui koeral on harjumus süüa siis kui soovib ning toit on pidevalt ees võib ta tunda vähe huvi sinu tegevuse vastu. Tal on enesekindlus seoses eelneva käitumisjadaga, ta teab, et saab alati süüa ja kui ootab siis ehk midagi parematki. Tal võib olla tugev seos tekkinud toidu kui jõuelemendiga ning ta jätab kas kõik omal otsusel alles, lubab kasvõi teisel karja liikmel kõik ära süüa või jätab alles vaid paar ampsu.
 
Instinktijärgselt saab ainult juht süüa enda poolt valitud ajal, ülejäänud karja liikmed saavad süüa vastavalt oma astmele karjas. Seda järjekorda jälgivad ka koerakarja liikmed väga täpselt. Juht on see kes otsustab, see tähendab, et ta võib teha ka erandeid lubades nt. kutsikaid või Alfa emast endaga koos sööma.
Käitumisest toidu juures on näha staatus karjas: on näha milline karja liige läheb julgelt toidule peale ja pressib teised eemale ei lase ligi või domineerib toidu üle, on näha kes on oma kohas ebakindel ning peab teiste eemal hoidmiseks vaeva nägema ning on näha, kes hoiab tahaplaanile ja laseb rahulikult teisel või lubab rahulik
ult endaga koos sööma. Kui koeral on vähe huvi toidu vastu, jäta paar toidukorda vahele nii, et tal tekib selge isu ning huvi toidu ja selle serveerimise vastu; samuti kasuta võimalusel erinevaid söögiaegu (nii väldid stressi, paanikat, nõudlikkust, mis tekib kui õigel ajal ei ole toit ees) ning paastupäevi. Looduses ei saa ükski loom süüa mä
 
äratud kellaaegadel ega teata ette kas täna saab üldse süüa.  Koerad võivad toiduga ka väga pirtsud olla just tänu eelnevatele kogemustele, kus omanik on lis
 
anud toidule midagi head või kus ta laseb teisel koeral/kassil enda eest toidu ära süüa, et näidata oma jõumomendi olemasolemist (toit on vajadusel alati olemas ja muul ajal lubab ta juhina seda teisel süüa). Kutsikate puhul piisab ühest rituaalikorrast päevas, täiskasvanud ja noorte koerte jaoks on hea seda teha kaks korda. Suurema koertekarja puhul peab toidu etteandmine toimuma üheaegselt (karjahierarhias segaduse mittetekitamiseks) või toimuma alati erinevas järjekorras, et mitte tekitada kindlat eelistust ühe või teise koera ees. Probleemidest võõrutamise ja meetodiga tutvustamise esimesel korral tuleks alustada nõrgemaist karja liikmest ning liikuda aste astmelt tugevamale þestiga olukorda muutma. Iga kord kui lisandub uus koer tuleb lasta koertel enne toidu saamist taas rahuneda. Kui koer on väga hea isuga saab harrastada ka tugevdatud söögirutiini viisi. Selleks jaota lihtsalt ühe korra toit 3-4 erinevaks portsjoniks ning peale seda kui koer on erimese lõpetanud pane maha teine kauss teise kohta, ole kausi juures kuni koer sööma tuleb ning liigu siis kohe ära jättes ta rahulikult sööma. Korda seda kolmanda ja neljanda portsjoniga.
 

3. Võimalik oht väljastpoolt, ohu eest hoiatamine

Kui koer kuuleb kuskil kedagi tulemas või kuuleb kahtlast heli (k.a. kolinad, mürinad, kriuksud, piiksud) ta haugatab või läheb vaatama ja teeb midagi, et sinu tähelepanu saada. See on loomulik käitumine, nii täidab koer oma kohust karja valvurina ning annab teistele teada lähenevast võimalikust ohust. 

1.    näita, et sina kui juht, oled aru saanud mille peale ta reageeris. Seda saad teha kiites  teda karja valvurina tehtud töö eest lühidalt öeldes n. tubli Sissi.

2.    Kui koer peale seda jätkab lärmi, mine demonstratiivselt vaatama milles on asi (ka siis kui ise tead ju millepeale ta haugub). Kiida uuesti ja kutsu endaga kaasa ära.

3.    Kui ta ei tule ja jätkab oma tegevust juhi ta rahulikult aga kindlalt ilma käsu ja muu tähelepanuta vaiksesse ruumi ära ärritaja juurest niikauaks, kuni ta maha rahuneb.

4.    Nii õpib ta, et käitumisel on järelkaja ,mis on kas hea (kiitus)  või halb (karja kaotus). Karjast eraldamisel jälgi, et olukord oleks sinu jaoks kindlasti turvaline kuna agressiivselt karja kaitsev, endale juhiõigused võtnud loom võib sind segamise eest korrale kutsuda ründega (sellisel juhul aitab sind Koerakuulaja).Peale karjast eraldamist oota vaikust ja rahunemist (koer mõtleb ja loob seost) ning vabasta ta selle peale koheselt.

5.    Korda seda käitumist koheselt kui vaja ning iga kord kui olukord kordub.  Õige pea annab ta järgi ja saab aru, et haukumisel ei ole mingit põhjust kuna juht hoiab kõik kontrolli all ja ta ei pea ise karja kaitsema.

6.    Nii lood sa olukorra kus koer hoiatab sind vaid tõsisema reaalse ohu puhul ning muul ajal käitub rahulikult. 

 

4. Jalutuskäik ehk jaht

Alusta jalutuskäigule minekut kindlasti rahunenud koeraga. Kui koer käitub juba rihma võtmise või riidepanemise peale üleerutunult (ei liputa rahulikult olles saba vaid hüppab, trallib, jookseb edasi-tagasi, niuksub jne), tuleb jalutuskäigule minek katki jätta. Korrata mineku alustamist ning katkijätmist seni kuni ta rahunenult sellele reageerib (alla annab sest positiivset tulemit ei olnud) Kui koer on rahulik siis kutsud ta enda juurde andes märku, et nüüd juhi soovil, läheme välja.. ning saad rahulikult panna koerale rihma kaela.
Enne jalutuskäigule minemist peab koer käituma kodus eeskujulikult ehk oskama kõrval käia ja teadma, mida tähendab juhend “siia”. Samuti omama omanikuga head kontakti st. reageerima koheselt oma nimele. Koerakuulaja tuleb siinkohal abiks konkreetsete juhenditega, kuidas meetodile sobivalt koera enesekontrolli kasvatada.
         Nende oluliste teadmiste ja reflekside omandamiseks soovitame enne jalutamist ja suurte üleskutsete kõrvale viimist koera energiat maandada läbi mängu. Mäng omanikuga lähendab kontakti ning kontrollitud mäng arendab kõiki lihaseid ja kulutab hästi energiat kasutades ajutööd.
Pikematele ja regulaarsetele jalutuskäikudele minemise aluseks on rahulolu kontrolliga, mida omate koera üle! Vastasel juhul kinnitate iga jalutuskäiguga probleemset käitumist ning kontroll ei tõuse vaid vigade kinnistudes väheneb. Mingil juhul ei ole te sunnitud koeraga jalutama (v.a. kui häda tegemiseks ei ole muud võimalust). Paljusid inimesi näeb ennast vastumeelselt sundimas koeraga välja minekuks ja jalutamiseks ka siis kui neil on paha olla, naabrikoer ahistab nende jooksuajas emast või on jalutuskäik üks suur katsumus täis ebameeldivaid elamusi. Samuti on paljud eksiarvamusel, et jalutuskäik põletab energiat- füsioloogiliselt toimub just vastupidine, jalutades toodavad neerupealsed adrenaliini ning koer ei väsi, ta on ka peale 6h jalutuskäiku võimeline 10 min pärast uuesti sama energiliselt tegutsema. Läbi pikkade jalutuskäikude tõuseb tema füüsiline vorm ja kui meil enne ei olnud võimalik koera kontrollida siis vormi ja võhma tõustes seda vähem. Enda sundi ja hingepiinu, et sa ei käitu õigesti mitte jalutama minnes.. seda kõike ei ole vaja. Loome kõigepealt enesekontrolli vundamendi läbi koerakeele ning väsitame koera läbi mängu (siinkohal ei tohi jalutuskäiku lihtsalt ära jätta teda mänguga asendamata). Alles seejärel võtame õige vundamendipeal ette mõlemale poolele nauditavad jalutuskäigud.
Enesekontrolli vundamendi loomiseks tuleb jälgida, et sa ei laseks koera enda ees uksest välja ja sisse (hiljem hakkab ta instinktiivselt käima sinu kõrval või seljataga ning saad vajadusel ta ka ettepoole saata).
Jalutuskäigule minnes jälgi rihmakontrolli (rihm peab alati lõtv olema, rihmapinget kasutatakse vaid hetkeliselt koera suunamiseks või takistamiseks) ning reaktsioone ohule. 

Buldogid ja mastifilaadsed on super ignoreerijad, juhendit kuuldes nagu muuseas mujale vaatajad, ole kannatlik ja ära anna alla!

"Siia" ja "kõrval" õpetamiseks: Jälgi, et ta oleks rahunenud, hea kui ta (ignoreerimise peale, kui näeb, et sa tegeled oma asjadega ja tema sind ei huvita ega saa mõjutada), ise maha istub või pikali viskab ja endaga tegeleb see on kõige suurem lõõgastumine. Kui ta on piisavalt rahulik kutsu ta enda juurde, kiida ja anna maiust kui ta tuleb. Ütle talle kõrval, näita maiust ja juhenda oma küljepeale (kõike seda kodus ilma segajateta ja ilma rihmata). Juhenda teda nii, et ta saaks aru mida tähendab kõrval, mis koht see on ja, et ta saab seal käimisest omakasu ehk maiust ja kiitust. Kui kodus on rahulikult harjutatud ja ta teab mida temalt oodatakse võib kaelarihmale lisada ka jalutusrihma ning harjutada nii. Pea meeles, et juht on rahulik ning juhendab alluvaid minimaalsete juhenditega olles samas alati toeks kui alluvatel on arusaamatusi. Sama peaks tegema ka koerajuht.

Kui toas on käitumine sinu jaoks rahuldav, oled valmis minema välja. Väljas jälgi, et koer ei läheks sinust ise ettepoole, kui ta seda teeb muuda suunda, kui ta tuleb sinu juurde kõrvale korda juhendit kõrval ja liigu edasi ning keera uuesti jalutusteele tagasi. Kui ta endiselt tirida või ette minna püüab jää seisma, oota kuni rihm on lõtv ning juhenda ta uuesti enda kõrvale. Neid harjutusi korda seni kuni tulemus on ideaalne. Ära kasuta pikki lauseid, palju juttu, pidevalt käsklusi ja mõjutusi suuliselt ja füüsiliselt vaid pigem juhenda koera ja püüa seda teha nii, et ta saaks aru- see on mulle kasulik.

Nende nelja asja jälgimine kogu pere poolt pidevalt ja alati peaks tekitama meeldiva rutiini mis annab koerale kindla koha inimestest allpool karjas, aega koeral endaga tegeleda ja lõõgastuda. Tal ei ole enam pinget, mille koerale paneb peale juhistaatus ja muud kõrvale tekkinud käitumisprobleemid kaovad ajalikku iseenesest.  Kodus on rõõmus ja kuulekas koer.

Psühholoogiliselt ehk hingeliselt rasked üleelamised.

Need puudutavad nii juhti kui juhi emotsionaalsest murdumisest tulenevalt ka karja. Nende hulka kuuluvad depressioon, lein ja suured mured, kõik tunded mis löövad inimesel nö. Jalad alt ja käitumismudeli segi. Juht annab hoopis teisi, nõrgemaid signaale, seab oma usutavuse küsimuse alla ja signaalid tekitavad karjas uue “valimisbuumi”. Koerakarjas toimub uue juhi valimine koheselt (samamoodi käituvad inimesed kui üks juht kõrvale astub või kaob, tuleb koheselt valida uus ning soovijaid juhiks saada on mitu), endine karjahierarhia ei toimi enam ning sellega võivad kaasneda kaklused isegi nende koerte poolt kellest seda kunagi oodata ei osanud. Valimiskaklused on aga väga karmid, eriti emaste vahel kuigi mõlemad on karmid ja šokeerivad omaniku jaoks. Sellise käitumise vältimiseks hoia raskel ajal koeri kinnisel alal lahus, sinna hulka käib magamine ja söömine. Väljas käi koos pikkadel jalutuskäikudel, neutraalsel alal. Jalutuskäikudel, mis loomi piisavalt kurnaks ning anna neile ajude liigutamist nõudvaid ülesandeid (otsimist, elemente). Seda võib küll raske olla teha kui miski korda ei lähe aga sa oled selle koertele võlgu ja sul tuleb ennast selleks sundida.

Kutsikakool 1

Kutsika kojutoomine ja esimesed päevad

Nii nagu inimesel peab ka koeral olema oma ruum tema umber, oma “mina” kus sees ta saab rahulikult eksisteerida, seetõttu ära sunni ennast pidevalt koerale peale käsklustega/ käe-või rihma mõjutustega.

Kui sa natukene ükskõik millist koera jälgid siis saad aru, et ta teeb kõike omakasu eesmärgil. Koera saab juhendada kasutades ära tema loomuliku soovi saada tehtud asjade eest preemiat. Preemiaks võib olla sinu tähelepanu, pai, kiitus, maius, mänguasi või muu koerale meeldiv tegevus). Tee vahet äraostmisel ja premeerimisel.. äraostmisega õpib koer sind ära kasutama, premeerimisega sina teda juhendama (õpetama tegema seda mida sina soovid).

Meelitamine ehk juhendamine- motiveerijaga (maius, mänguasi) meelitamist kasutatakse ainult koerale veel tundmatu seose õpetamiseks (nt. seose istu ja tagumiku maha toetamise vahel).. nt. Istu õpetusel kasutatakse alguses meelitust, meelitades koera nina ees maiust liigutades seda järgima, kui koer on meelitatud Istu asendisse seotakse see juhendiga Istu=luuakse seos juhendi ja tegevuse vahel). Kasutatakse meelitamist maksimaalselt 6x, peale seda peaks meelitamine üle minema premeerimiseks.

Premeerimine- mänguasja, maiuse või muu meeldiva preemia andmine koheselt peale käsu täitmist (premeeritakse soovitud tulemuse saamist).

Äraostmine- meelitamine kasvab kergelt üle äraostmiseks kui seda kasutatakse liiga kaua ning vale ajastusega. Kui koeral on selge seos juhendi Istu ja istumise vahel ei ole vaja juhendi täitmiseks koeral preemiat enne üldse näha; refleks peaks olema tekkinud hääljuhendi ja tegevuse vahele. Kui sa pead endiselt kasutama maiust meelitamiseks ning annad maiust ning kordad juhendit enne kui see on korrektselt täidetud ei saa sa soovitud tulemust ning koer manipuleerib sinuga. Äraostmine on: koera nina ees maiusega meelitamine, premeerimine enne juhendi täitmist; noriva/sitsiva, elemente pakkuva, omaniku peale hüppava, pea sülle suruva jne tähelepanu norivale koerale järgi andmine ja maiuse või tähelepanu andmine peale tema norimist; tähelepanu pööramine käsu, pideva riidlemise või palumisega.

Ole ettevaatlik:
Koer õpib kiiresti valesti kasutatud autasu ära kasutama, hakkab seda ise norima või pakkuma erinevaid elemente, et tasu saada. Sel juhul treenib koer sind, mitte sina koera. Koer peaks tasu saama ainult käsu täitmise eest, mitte kunagi ise pakutu või veel hullem noritu eest.

Ära vii kutsikat koju mingi suure püha ajal kus on palju sagimist ja niigi keskmisest rohkem melu, stressi, rahvast, hääli ja tegemisi (n. jõulud, aastavahetus, sünnipäev). See kõik tekitab kutsikas uude kohta sattudes asjatut stressi. Too kutsikas koju siis kui on rahulik aeg ning nii sinul kui temal on aega üksteisega harjuda ja tundma õppida. Kui sa soovid teha inimesele sünnipäevakingitust ja olete enne kokku leppinud, et ta soovib koera, kingi kutsikas talle vaiksel päeval sünnipäeva nädalal mitte siis kui on külalised ja suur melu. Ära kunagi kingi kutsikat ilma uue omaniku nõusolekuta.. sinu jaoks heateona tunduv tegevus võib muutuda kutsika ja uue omaniku jaoks kuriteoks, rikkuda koera närvisüsteemi ning panna aluse kurvale saatusele.  

Niisiis, oled saanud õnnelikuks, uue armsa, uudishimuliku ja mänguhimulise kutsika omanikuks. Kuidas käituda esimesed 48h

Enne oled sa oled end kurssi viinud amichien bondingu nelja põhikäitumisega. Kodus ettevalmistanud tema joogi-ja söögikoha koos nõudega. Valmis on pandud värske vesi. Välja on valitud koera oma koht, on selleks siis spetsiaalselt talle mahapandud tekk, spetsiaalne korv, alus või hoopis puur. Jäta tema kohale paar väikest maiusetükki. Varu maiuseid endale taskusse ja lepi kasvatajaga kokku kas ta saab rihmad kaasa või tuleb sinul need muretseda ja kaasa võtta kui kutsikale järgi lähed.

  1. Uude koju jõudes vii ta kohe pissitus kohta, enne häda tegemist tuppa mitte viia. Kui kutsikas pissib kasvataja juurest lahkudes, koduni on vähem kui 30 minutit aega ja rohkem häda pole siis ei pea häda tekkimiseni ootama. Lase kutsikal pissitus kohaga tutvuda, tavaliselt teeb ta selle ajajooksul ikkagi häda. Kui kutsikas kükitab pissima kiida teda ja korda juhendit, mida soovid häda tegemisega siduda näiteks:  “pissi”, “häda” , “kükk” vms. Ning anna peale häda tegemist maiust ja kiida veel.  Ära kasuta valitud hääljuhendit enne kui kutsikas reaalselt häda tegema kükitab nii lood selge seose häda ja hääljuhendi vahel.
    1. kutsika ja täiskasvanus koera koolituses on üks suur vahe sõnade kasutus rohkuses. Kutsikale tuleb asju korrata rohkem ja rääkida ning kiita rohkem, et ta harjuks jutuga ning õpiks harjuma, tunneks end kindlana. Täiskasvanud koeraga tuleb jällegi harjutada kuldreeglit “vaikus on kuldne”.
  2. lase kutsikal rahulikult ümbrusega tutvuda, julgusta sõnadega kui vaja n. tubli koer, hästi, oma kodu vms. (ära lohuta ega “päästa” teda kui midagi kardab), lihtsalt suundu mujale ja kutsu küljele patsutades tähelepanuga. Ta ammutab julgust sinu kindlast käitumisest.
    1. ära puudu teda ega suru oma hellitusi talle peale, austa ka kutsika “oma ala” ja lase tal asju ise seedida, järeldusi teha ja harjuda.
  3. Kui kutsikas on ümbrusega tutvunud ja rahunenud vii ta tuppa ning lase seal sama toimuda.
  4. kui kutsikas teeb midagi ebasoovitavat siis juhi ta lihtsalt vaikselt tehtud asja juurest ära, on see siis vale asja närimine või valesse kohta pissimine. Kui vale käitumine on aktiivne siis hoia kutsikat rihmas kuni ta rahuneb või toas olles vii teise tuppa. Oota 30 sekundit ja proovi uuesti kas on rahunenud. Kutsika jaoks peaks keskmiselt 7 korrast piisama, et ta saaks jäädavalt aru, et see tegevus ei too midagi kasulikku tema jaoks.
    1. Pea meeles, et koht kuhu kutsikas rahunema saadetakse ei tohi olla talle üleskutseid esitav. Loo ruum kus on võimalikult vähe asju millega ta saab pahandust teha. Asjaderohke ruum kus on palju mida teha ja korda saata rajab ainult tee läbikukkumiseks ja rahunemise asemel hakkab koer tegema taas pahandust ja saab hiljem preemiat sinu tähelepanust kui selle tegevuse avastad.
  5. Lase karja teiste inimliikmetega tutvuda. Rahulikult ja kutse peale. Ka laps saab kasutada koera nime ning siis tervitusega kutsikat premeerida nimele reageerimise eest. Kui kutsikas läheb liiga vallatuks tehke paus, laske rahuneda, andke kutsikale hingamisruumi ehk tegelege oma asjadega ja ignoreerige teda veidi aega mitteaimatavalt olukorda eemalt kontrollides.

Kutsika tutvustamine “karja” teise koeraga.

1.      Neutraalne ala: Püüa tutvustus korraldada mõlema koerajaoks neutraalsel alal. Noore kutsika puhul liigse stressi vältimiseks, talle tuttaval alal (sinu vana koera jaoks neutraalne ala). Hea on kui tutvustust saab enne koju kolimist teha mitu korda (n. võimalusel külastades kasvatajat oma olemasoleva koeraga.

2.  kontroll: Igal juhul hoia koertel kaelarihmu kaelas, et sul oleks võimalik neid kiiresti vajadusel kontrollida.

3.      kõike võrdseltreegel: Kindel reegel on mõlemale samad kogused, samad reeglid. St. Kui üks rihmas siis ka teine, kui lahti siis mõlemad, kui riidled siis mõlemat kui süüa või mänguasja annad siis mõlemale korraga.

4.    agressiivsus kohtumisel: Kui üks teise peale või mõlemad vastastikku urisevad siis hoia neid üksteisest veidi kaugemal rihmas kuni nad rahunevad (kasuta abilist), ära kasuta sõnu ega muid mõjutusi. Koer peab rahunema mitte julgust ja kinnitust oma käitumise kohta juurde saama. Kui koerad on rahunenud andke neile korraga kausist toit ette (sellist, mis neile maitseb). Nii õpivad nad rahunemist teise juuresolekul seostama positiivsega.

5.    kohtumise lõpp:lase koertel tutvuda, nuusutada ja mängida enne kui lahku või koju minnakse=viimane kogemus positiivne ning sama mälestusega algab järgmine kohtumine.

6.  kojusõit: autosse sisenemisel juhata enne sisse uus koer seejärel juurde vana (täiskasvanute kohal kehtib enne sisse sõbralik, pärast aktiivsem, agressiivsem).

7.      kojujõudmine: Aeda sisenemisel: koerad koos, peale sind. 

  1. agressiivsus kodus: kui koerad ei taha alguses kuidagi läbi saada siis loo neile eraldatud magamis- ja söögikohad (rivaalitunde oluliste võimualade juurest ära viimiseks, liigse kiusatuse ja kaitseinstinkti tekkimise vältimiseks). Tutvusta koeri omavahel jalutusplatsil, tee koos pikki jalutuskäike ja ära unusta “kõike võrdselt” reeglit.
  2. Taaskohtumine: seda tajub koer iga kord kui mõne karjaliikme ja tema vahel on visuaalne ja füüsiline takistus (n. uks kinni). Iga kord kui taaskohtumine toimub, kasuta 5 minuti reeglit.. õige pea õpib koer rahulikult reageerima ning 5 minutit saab vähendada 5 sekundi peale (ole tähelepanelik, et koer oleks ikka rahulik kui aega lühendad, muidu premeerid erutunud olekut). Peale iga lahkuminekut pannakse karja alluvusjärjekord taas paika.

o      Katseta kohe esimest lahkuminekut ja taaskohtumist peale ümbrusega tutvumist ja rahunemist. nt. Wc-sse minekuga ning harjuta 5 minuti reeglit. See on esimene koht mille valesti tõlgendamisel hakkab koeras tekkima üksindusahistus. (lohutatakse, tekitatakse äraminekust sündmus sõnadega ma kohe tulen, oota jne. Ning tervitatakse samuti suure tähelepanuga.. ootamine peab kujunema normaalseks ja ootamist ei pea iga kord kiitma: see ei võrdu kohal olemisega sest koer, eriti aga kutsikas, ei pea kohal olema kogu aja kui keegi lahkub ja tagasi tuleb)

o      Juht läheb ja tuleb millal tahab ja seda ilma seletuste ja äraostmiseta (n. küpsis enne äraminemist) unusta tseremooniad!

o      kui lahkutakse pikemaks ajaks võib kutsikale jätta ajude liigutamiseks ja ajatäitmiseks toiduga täidetud maiust millega ta saab mängida ja maiusest preemiat. Taaskohtumisel taas 5 minuti reegel, eriti oluline on see siis kui kutsikas sulle peale hüppab ja tähelepanu igati püüab saada.

o      Kutsikale “ei ütlemine” 5 minuti ignoreerimise reegliga võib alguses paljudele raske olla aga see tasub ennast kiiresti ära.

o      Siinkohal pea meeles, et õige lähenemisega võib 5 minutit väheneda 10 sekundiks ja sa saad kutsikale hellust jagada palju soovid (kuna seda tehakse õige käitumise peale siis ei kinnista see probleemset käitumist ja see kaob või ei tekigi kunagi

o      Pea meeles, et esimene vastuhakk ehk tähelepanu nõudmine peale taaskohtumist on alati kõige pikem, peale seda hakkab aeg aga vaikselt vähenema. Probleemset käitumist mitteõppinud koerte puhul kiiremini ja probleemsele käitumisele preemiat saanutega aeglasemalt (mõni probleemkoer võib tähelepanu püüda ka 4h järjest).

o      Ignoreerimine peab olema õnnestumiseks täielik: ei vaata, ei räägi, / ei keela, ei premeeri

o      Suurimad vead, mida tehakse on koera lugemisel kui arvatakse, et ta on oma “ülestõusu” ehk tervitus rutiini lõpetanud. Tegelikkuses võib koer 5 minutit puhata ja otsast alustada. Kuidas siis aru saada, et koer on alla andnud? Ta peab olema täiesti rahulik ja pikali lamanud nagu magama minnes rahulikult pea alla lasknud, endaga tegelema hakanud (lakkumine, kratsimine, ohkamine, haigutus). Kui ta istub kõrvad kikkis ja jälgib pingsalt tegevust nagu oodates kutset, on ta valmis oma rutiini kohe jätkama ja sa ei ole veel oma juhikohta kinnitanud.

o      Esimesed korrad jätka ignoreerimist peale rahunemist veel 5 minutit, eriti jonnakate koerte puhul. Neil on vaja juhtunu omas alas rahulikult läbi mõelda ja tagajärge seedida, et sellest järeldused enda jaoks kinnistada. 

o      Koer on lõdvestumist saad sa ka testida liikudes kohalt n. teisele istmele. Kui koer sulle ei järgne ja sellele aktiivselt ei reageeri on ta täielikult rahunenud ja alla andnud.

Peale esimest lahkumist ja taaskohtumist püüa sel päeval selle kordamist vältida niipalju kui võimalik.

o       Sund ja käsk hoiab koer kontrolli all aga ta enda arvamus ei hakka sellepeale ühtima sinu omaga: ta ei tee loomulikult oma järeldustest õiget otsust, seda enam, ei käitu ta sama käsupeale teise juhiga samamoodi kui too pole käsku samamoodi enne peale surunud ehk nagu inimene ei tee midagi soovitud viisil peale kontrolli või pealesunni kadumist kui ta omakasu selles ei näe nii ka koera puhul. Kui ta kasu ei näe proovib ta esimesel võimalusel endaviisi käituda.

  1. siia” . Kohe kui rahunemise ja juhistaatuse kinnitusaeg on möödas alusta juhendi “siia” õpetamist.

o       Hoia alguses maius endaga ja kasuta seda premeerimiseks (väldi äraotsmist: ta peaks tulema sinu, mitte maiuse juurde).

o       Kutsu kutsikat nimepidi, kui ta reageerib ja silmside loob tee rõõmsat ja kutsuvat häält (mitte karmi ja käskivat) ning ütle selgelt “siia”. Suuremaks kiusatuseks võid olla ka kükakil või põlvili.

o       Kui ta on juurde tulnud ja rahulikuks jäänud korda juhendit siia enne, pärast ja maiuse andmise ajal, kiida ja mängi.. korralda sellest juurdetulemisest väga meeldiv ja rõõmus sündmus.

o       Koer ei tohi maiust aktiivselt haarata, sind hammustada või maiust norida. Maius anna alles siis kui koer käitub rahulikult ja võtab maiust kenasti; tormamise, rabamise ja hüppamise peale maiust ei saa. (ole kindlameelne ja sa naudid varsti oma töö tulemust).

o       Kui ta tahab hammustada võta käsi ära,  ütle n. “vaikselt”, paku uuesti. Kutsikad õpivad selle kiirelt selgeks.

o       Kui ta hüppab ja on muidu vallatu ja rahutu, ignoreeri ja jaluta minema (ära karda, et see tekitaks temas seost juurdetulemise vahel, koerad seostavad ainult viimast sündmust ja mõju).

o       Kui kutsikas tuleb ise pai norima, viskab selili või nügib koonuga, ei tohiks teda selle eest premeerida kui sa ei taha, et ta nii sind igal, tema poolt soovitud ajal, ärakasutaks. Jaluta minema ja kasuta paitamist, hellitusi ja kõhu alt sügamist ainult juhendi peale preemiaks hea käitumise eest.

o       Kui kutsikas ei tee üldse välja, jaluta minema ja jäta ta tunniks üksi ning seejärel proovi uuesti, tee ennast huvitavaks.

  1. Eesmärgiks on: kutsikas on taaskohtumisel rahulik, tuleb sinu juurde kui kutsud ja reageerib sinu juhenditele. Ta ei hüppa sulle näkku kui sa kojutuled.
  2. Õpi jälgima oma koera ja järeldama tema käitumisest meeleolekut. Jälgi silmi, kõrvade asendit, kehahoiakut, sabahoiakut; oota ringutamist, ohkamist ja haigutamist mis on kõik rahunemise märgid. Huuli lakkuv koer tegeleb kogetu “seedimisega”, lase tal seda rahus teha.
  3. Korda esimese päeva jooksul mõningad korrad juhendit “siia”, lähenda suhet ja loo kindlustunnet mänguga.
  4. Pea meeles, et kutsikas õpib ja omandab asju tohutu kiirusega, luues enda jaoks esimesed väga pikaks meeldejäävad seosed. Kutsikat on väga kerge ära hellitada nii tähelepanu kui maiusega ning muuta ta üleerutunud ja kontrollimatuks koeraks.
  5. Oluline ja kõige aluseks on meeleline seisund: rahulikkus ja kontroll.
  6. pea meeles, et peale igat taaskohtumist ei ole kutsikale vaja tähelepanu osutada. Kui tähelepanu antakse (mida võib olla ka palju) siis ainult rahulikule koerale sinu seatud tingimustel ehk juhendi peale.
  7. aeglaselt aga kindlalt hakkab kutsikas taaskohtumisele reageerima rahunemisega ning 5 minuti reegel väheneb lõpus minimaalseks.

Juht

Pea meeles, et koeraga tegemisel oled ise alati rahulik, tasakaalukas ja kindlameelne. Juhistaatuse ja mõtteviisi harjutamiseks järgmised juhised:

  • Hoiak: juht kõnnib sirge seljaga, kindlameelselt, pea püsti, pilk koerast kõrgemal. Silmsidet välditakse kuni juht on ise valmis koeraga suhtlema.
  • Otsustusvõime: teod kindlameelsed, lõplikud ja kohesed, kontakt kontrollitud. Siin ei ole ruumi kahtlusteks ega üksteist välistavateks, segasteks liigutusteks ja juhenditeks.
  • Kuldne vaikus: loomad ei reageeri ühtlasele ja jätkuvale mulinale soovitud kujul. Ainult selgelt ja vajadusel kasutatud hääl saab õige reageeringu osaliseks.
  • Autoriteetne hääl: Hääl peab vastama kehahoiakule. Räägi selgelt, enesekindlalt ja teadlikult juhendid ja soovid avalda lühidalt “siia” mitte tule siia, kiitused lühidate lausetega n. “tubli koer”, “hästi tehtud” . Kasuta kiitustel eriti pehmet häält ja naerata. Sa võid ka niisama möödaminnes öelda hästi käituvale koerale, et ta on kallis, teda juurde kutsuda ja hellitada.
  • Usu endasse: rahulikkus, järjepidevus ja usutavus on kolm põhilist asja. Usutavus: koer peab su käitumist usutavaks pidama, seda ei juhtu kui sa ise endasse ei usu.
    • Selle vältimiseks ära võta ette asju mida sa ei oska või ei tea kuidas teha või ei tea millist tulemust soovid saavutada.
    • Võta aeg maha, kusagile ei ole kiiret ja kiirustades tulevad vead.
    • Küsi nõu, uuri ja analüüsi oma ettevõtmisi.
    • Kui sa oled millegagi alustanud ja satud koera tagasiside peale segadusse (teeb midagi mille põhjust sa ei oska näha või tulemust parandada) ära lase koeral sellest aru saada, lõpeta tegevus kindlameelselt.
  • Kui sa tunned, et ei ole oma koerast üle kontrolli olukorda eemaldades ennast olukorrast.
  • Usu endasse ja iga edusamm lisab enesekindlust, äpardumistest õppimist ja enda analüüsimisest saab taas enesekindlust.
  • Koerad, ka alfad, on loomult alluvad ehk nad alluvad targemale kes neid juhtida oskab, väga hea meelega (vastupidine tunne võib jääda kui sa ei ole enda juhistaatust veel saavutanud ja koer peab ennast sinust hetkel veel targemaks). Samuti teevad koerad kõik selleks, et saaks rahus olla, seetõttu tuleb palju ette ka seda, et koerad lasevad endid piinata ja kiusata. Kari on kõige õnnelikum siis kui eksisteerib harmoonia ja loomulik kord.

Kokkuvõttes suurema karja kohta:

Tutvumine, rahu, uurimine, analüüs, esimesed juhendid ja preemiad

Lahkumine, taaskohtumine (suuremas koerte karjas tehakse seda ükshaaval, kõige võimukam ja kontrollimatum viimasena)

“siia” (juhi valiku kohaselt nimepidi, juht reageerib ainult nimetatud koera reaktsioonile, teisi ignoreerib, vajadusel lükkab hellalt eemale)

närviline koer=rahule jätta (teiseringi koerte puhul võib see rahunemise, enda mina ja analüüsi ning seoste loomise aeg olla väga pikk, anna endale ja koerale aega)

Kutsikakool 2

Kutsikad ja tuppa häda tegemine

ps! Kui te suudate tekstile keskenduda ilma pideva sõna Häda  peale itsitamist olen väga õnnelik, palun ignoreerida antud sõna ülitihedat kasutust :) (häda all on siis silmas peetud nii pissimist kui paksemaid väljaheiteid)

Tuppa häda tegemine on ümbritsevate inimeste õige käitumise ja ajaga mööduv probleem.

Selleks, et kutsika õigesse kohta häda tegemise õpet paremini kasutada on vaja aru saada, millal ja miks kutsikas kõige reaalsemalt tahab häda teha (loomulik taust).

1. Kutsikas teeb reeglina häda kohe peale ärkamist. Une ajal jätkab soolestlik oma tööd ning uriin jätkab põie täitmist. Ärgates aktiviseerub keha ning liikumisega ka füsioloogilised protsessid, mis sunnivad keha jääkidest vabanema.

Tähtis on meeles pidada, et kutsikad magavad lühikest aega, mitu korda päevas, seetõttu tuleb nendega ka mitu korda päevas, häda tegemiseks, ettenähtud kohal (jalutamas) käia.

2. Samuti kõige loogilisem häda tegemise aeg on viivitamatult peale pikemast ööunest ärkamist. 

3. 10 minutit peale sööki on reaalne oodata kutsikalt loomulikku soovi häda teha. Olenevalt tingimustest võib aeg peale sööki olla 10-20 minutit ning kui eelnevad tingimused on olnud sellised kus ta ei ole saanud häda teha nt. peale ärkamist on kohe sööma asutud, võib häda tekkida koheselt peale söögi/joogi manustamist.

Peale sööki tekitab häda mao füsioloogiline funktsioon, mille tagajärjel (seedimiseks lisanduvate ainete kogunemisel makku) tekib sooltes liikumine, mis sunnib ette kogunenud, seeditud ained, väljapääsu poole (häda).  Kuna kutsikatel ei ole veel kontrolli oma väljaheiteid kontrollivate lihaste üle, ongi reaktsiooniks kohene häda tulemine.

Kuna kutsikaid toidetakse reeglina, vastavalt vanusele, kolm-neli korda päevas, tuleb neid ka peale toitmist koheselt häda tegemiseks ettenähtud kohta viia (see teeb juba ärkamisega koos vähemalt 5 korda päevas).

4. Ka eelnenud aktiivne tegevus, mis kiirendab seedimise protsessi, sunnib soolikad aineid edasi sundima ning tekitab seetõttu häda. Seega on loogiline, et peale mängu või muud aktiivset tegevust, tekib samuti üsna kiiresti häda. Siin kehtivad samad taustreeglid, 10-20 minutit mängu algusest on tavaline häda tekkimise aeg.

Nagu ülaltoodust näha võib kutsikal, tema teadlikust tahtmisest olenematult, häda tekkida oluliselt tihemini kui algselt ollakse valmis temaga õigesse häda tegemise kohta jooksma. 

5. Peale nende, füsioloogiliste näitajate (söömine, ärkamine, aktiivne füüsiline tegevus), mille mõjul häda tekib on lisaks veel nii tingimatust- (loomulik reaktsioon lõhnale ehk samasse kohta häda tegemine ja märgistamine) kui tingelisest refleksist (erutus nt. hirm, ehmatus, kohtumiserutus) tekkivad häda tekitavad reaktsioonid (reaktsioonid, mille mõjul kiireneb soolte tegevus ning lõdvenevad automaatselt häda kinnihoidvad lihased).

Kõike seda arvesse võttes peab ajal kui kutsika lihased ja enesekontroll ei ole veel välja arenenud, arvestama juhuslike koduste “õnnetustega”. Need õnnetused ei ole kutsika puhul kunagi tahtlikud (tahtlik, sihilik, meelega tehtud käitumine: käitumine, enne mille toimumist omatakse infot tegevuse võimaliku ja soovitava tagajärje üle; tahtmatu käitumine: refleksi- ja instinktipõhine käitumine)

Õnnetusi juhtub, ükskõik kui hästi ettevalmistatud või organiseeritud me ka ei ole, kuna:

a. Kutsika häda kontrollivad lihased on veel arengujärgus ning ei suuda veel tagada nõutavat kontrolli. 

b. väikese suurusega põis ning soolestik, mida ei anna võrrelda vanema looma omaga, ei mahuta endas veel niipalju jääkaineid. Seetõttu on ka soolte ja põie tühjendamisvajadus tihedam ning füüsilise tegevuse järgne surve sooltele ja põiele, kiirem. 

Vastavalt kodus kutsikaga tegelevate inimeste käitumisele (nt. toitmis- ja mänguaegade graafiku muutmisele) muutuvad ka häda tegemise ajad. Häda õigesse kohta tegemise treenimiseks, on oluline hoida, kuni kutsika lihaste arenemise ja kontrolli suurenemiseni, ühtset puhkeaja, söömis- ja mänguaja graafikut, mida sul endal on kergem jälgida.

VEAD:

1. Esimene viga mida tehakse on kutsikat koju tuues. Nimelt tuuakse ta kohe sülest tuppa, laskmata ettenähtud kohale teda enne häda tegema. Toas aga on kutsikal palju aktiivset tegevust, uute asjade ja inimeste uurimist, erutuvust, mille tagajärjel tekib häda. Esimene õnnetus ongi juhtunud ning tuppa lõhn jäetud (olenevalt vanusest ja lihaste arenguastmest, võib kutsikas häda teha ühel ringkäigul ka mitmesse kohta). Treeningprotsessile tähendab see aga paarinädalast tagasilööki.

2. Esimese “uue kutsika” uudsus tuhinaga kinnitatakse “õnnetuse”  õigsust tähelepanuga (oi vaata mis sa tegid ai ai, fuu), tekitatakse koristamisest sündmus (ei karistata ja ignoreeritakse=õige AGA tekitatakse uut huvitavat, ärevat tegevust, mil joostakse lapi järgi ja kutsika jaoks uus mängukaaslane teeb talle rõõmu oma neljakäpukil maas tegutsemisega) kõik ümberringi aga kinnitavad seda uudsusest tuleneva jätkuva huviga (sagimine, kutsika tähelepanu püüdmine, paitamine, hellitamine jne. jne.).

3. Hullemal juhul aga kujundatakse tingeline refleks karistusega, luues inimese ja hädategemisega ebameeldiv kogemus, hirm, mille tagajärjel kardab kutsikas häda teha ning teeb seda alati “õnnetusena” kuskile peitu pugedes või põgeneda püüdes poolelt kõnnilt. Olenevalt kutsika närvitüübist, võib loomuliku tegevuse karistamine (karjumise, ärritunud riidlemise, füüsilise karistusega) panna aluse käitumisele, mis kujuneb kartlikuks, närviliseks või argusest agressiivseks. 

PEA MEELES:

Kutsikaga koju tulles, mängu lõpetades, sööki lõpetades, unest ärkamisel tuleb ta esimese asjana koheselt viia häda tegemiseks ettenähtud kohta ning viibida seal häda tegemise ajani ning kiita ja premeerida soovitud tegevust.

kui ta on viidud häda tegemiseks vastavale kohale, ära kunagi alusta kutsikaga mängu või paku talle mingit muud alternatiivset tegevust (ära kutsu enda juurde, ära jookse eest ära jne.). Kui ta hakkab häda tegema korda rõõmsa häälega juhendit “häda”. Oota kuni häda on tehtud ning tegele kiitmise ja mängimisega alles peale seda. 

Koertel on kaasasündinud territoriaal instinkt nagu kassidelgi. Osa sellest on territooriumi märgistamine, see tähendab, et uriini lõhna tundes märgistatakse edaspidi seda sama kohta instinktiivselt, tekitades käitumisest “surnud” ringi ja omanikus meeleheidet paranematust märgistamise “haigusest”.

Õnnetused tuleb koheselt puhastada ja desinfitseerida. See on oluline nii kutsika kui vanema koera puhul. Kui kasutad puuri või kohta toas pissimiseks, muretse ööseks veterinaari juurest imevaid kilepõhjaga aluseid. Need imevad õnnetuse endasse ning ei lase sel põrandale ja magamisasemele lõhnu jätta. Puhastamisel ei tohiks kasutada ammoniaaki sisaldavaid puhastusaineid, need meenutavad koerale pissihaisu.

Kutsikat ei tohiks kunagi majja üksi kondama ja elu uurima jätta. Ta võib endale viga teha, midagi mürgist tegusteerida või ebasobiva asja endale mängimiseks/närimiseks võtta. Esimestel kuudel peab kutsikas liikuma alati vaikse valve all, see tagab nii parema kutsika käitumisest arusaamise, pahanduste vältimise kui treeningaluse, süsteemsuse ja kontrolli. Kui meil ei ole aega ega võimalust pidevalt kutsika juures olla ning tema tegemisi kontrollida tuleks kutsikat harjutada puuriga ning sisse viia, tänu puurile, äraolekul ohutus ümbruskonnas viibimise võimalus.

Kui on võimalik tagada kutsikale, perekonna siseselt nö. valve (ülesannete jagamisega perekonna liikmete vahel) tagatakse kontroll kutsika tegevuse, söögiaegade, mängu ja pissile viimiste üle. Ehk tehakse endile ja kutsikale õpe meeldivaks ja võimalikult stressivabaks.

St. Kutsikat toidetakse aimatava valve all 3-4x päevas ja viiakse peale lõpetamist koheselt süles kiirelt ettenähtud pissimiskohta. Sama tehakse kohe kui on aimata tulev häda aeg. Pikemad mängud ja väsitavad tegevused (ajutrenn) on seetõttu hea võimalusel lubada ainult väljas ning tuppa planeerida vaiksemad tegevused nagu rahulik söömine, magamine, paitamine, massaaž, puhastamine ja üldine hooldus. Ülesandeid jagades ei loo see ka ühe pereliikme jaoks suurt ülesannete kuhjumist ja sellest tulenevat stressi ning pingeid, ja tagab selle, et teised liikmed ei süüdistaks “õnnestustes” kõiki peale enda ega tekitaks kahetsust kutsika võtmisest.

Tee endale häda tegemise protseduur lihtsamaks õpetades kutsikale juhend “häda” (vt. “kutsikakool 1” ja ülaltoodu)

Kutsikad ei anna ise reeglina omanikule märku vajadusest välja minna või häda teha, nad lihtsalt ei tea veel seost nende asjade vahel ning reageerivad füsioloogilistele ja psühholoogilistele mõjutajatele koheselt. Seetõttu peab inimene teadma, millal oodata kutsika hädategemist ning lisaks oskama lugeda kutsika kehakeelest, mis eelneb häda tegemisele (koha otsimine, kükitamine), millal kutsikas häda tegema viia.

Kui sa näed neid viiteid ning kutsikas on hakanud häda tegema tuleb reageerida sellele kiirelt, haarata ta sülle ning viia häda tegemiseks ettenähtud kohta. Võib juhtuda, et sa ei jõua piisavalt kiirelt reageerida ning kutsikas teeb häda su kätele, need korrad tuleb lihtsalt üle elada.

Kui kutsikas on juba harjunud õnnetusi tuppa tegema tuleb alustada ümberõppega. Ümberõppe aluseks on õnnetuse kohtade täielik desinfitseerimine (lõhna eemaldamine) ning häda tegemiseks alati ühte kohta viimine (sinna, kus on tema häda lõhn juba ees).

 Koertele meeldib väljas viibida, seepärast võivad nad häda viimase minutini kinni hoida, et õues olekut pikendada. Selle vältimiseks ära mine kunagi koheselt tuppa tagasi kui häda on tehtud ning kujunda tingeline refleks juhendiga “häda”.

Kui koer teeb hädad tuppa üle 6 kuu vanuselt

Võta nädala jagu aega treenimiseks, varu kannatust!

  • jälgi kui palju ning kui tihti sa annad koerale juua ning süüa
    • uuri kui suur on umbes sinu koera põis ning võrdle seda veekogusega, mida ta päevas joob
    • uuri kui suur on sinu koera magu ning võrdle seda toidukogusega, mida ta päevas sööb
    • see peaks sulle selgelt näitama, et kogused nõuavad esialgu suuremat väljaskäimist või nende reguleerimist. Üle 10 kuu vanuse koera (kelle keha on juba peaaegu väljaarenenud) puhul võib väga kasuks tulla ka söögiaegade juhuslik valimine ning paastupäevad (loom ei tea looduses kunagi millal ta süüa saab ning sööb alati kõik ära. Eriti väikestel koertel on hästi näha toiduga manipuleerimist, pirtsutamist ja selle juhi staatuse (märgistamine) jõuelemendina kasutamist, kui ta on alati kindel millal süüa saab)
  • harjuta koera puuri või piirava aedikuga, tee sinna talle wc (kasuta pabereid või spetsiaalseid imavaid aluseid). Kasuta neid kui sind kodus ei ole
  • jälgi, et tuba oleks peale Õnnetust täielikult desinfitseeritud. Lõhna desinfitseerib hästi 50:50 vee ja äädika lahus või puhastusvahend Smell Net (kasutusel ka haiglates).
  • kui Õnnetus on juhtunud vii koer teise tuppa või kinnisele alale, ära ütle talle midagi ega karista füüsiliselt (ta ei tohi näha Õnnetuse kohta) ning puhasta ala korralikult ilma koera nägemata.
  • sea endale kell, mis heliseb iga tunni aja järgi ning käi selle kellajärgi koeraga pissikohas (esialgu on see pingutus vajalik, et koer harjuks häda õue tegema ja lihaseid kontrollima), kiida kui koer häda teeb ning kinnita seda juhendiga.
  • kui sa märkad, et koer hakkab toas häda tegemiseks valmistuma püüa võimalikult kiiresti koerani jõuda ja ta välja viia (väiksemad koerad reageerivad hästi sülle haaramisele). Kas koer teeb häda märgistamiseks või tõeliselt olukorrast kus enam ei ole võimalik kinni hoida, saad sa aru just sellest samas korrigeerimisest. Märgistamise puhul lõpetab koer koheselt sekkumisel häda tegemise, tugeva häda puhul jätkab edasi liikudes häda tegemist.
  • koerale võib ka õpetada enne väljaminekut märku andma aga siin tuleb olla ettevaatlik, et ta ei hakkaks seda ära kasutama selleks, et sind niisama välja meelitada! Märguande õpetuseks muretse hotelli kell (ümar suur nupp millele vajutades tekib helin), kinnita see ukse juurde põrandale. Määri sellele vahetult enne väljaminemist midagi head (nt veidi võid, pasteeti vms.) nii, et koer sinna nina või käpaga vajutab ning mine koheselt peale helinat välja. Õige pea hakkab ta seostama kella vajutamist väljaminekuga.
  • jälgi kogu aeg amichien bondingu nelja põhimõtet!


Mis on Amichien bonding minu jaoks

Ma võin öelda niipalju, et kuni amichien bondingu õpingute alustamiseni (on ka paljudest minu eelnevatest sõnavõttudest näha), pooldasin segatreeningut. Ehk seda, et kasutatakse nii häält, kehakeelt kui füüsilist mõjutust.. kõike sellisena, et koerale oleks selgelt ja üheselt arusaadav. Arvasin ka, et mida selgem on õigel ajal antud mõjutus (ka füüsiline) seda kiiremini koer õpib. Samas tuli tihti ette juhuseid kus jäi arusaamatuks, miks viis mis koerale peaks hästi sobima, ei too soovitud tulemust igas olukorras. Mikse oli liiga palju.
    Ma ei ole nõus ega olnud ka siis kasutama valuaistingut treeningul ja piirdusin pigem ebamugavustunde ja üleoleku demonstreerimisega, takistamisega kui vaja (ehk poov rihm, koonurihm, jalutusrihm, tõmbed, sakutamised). Mida ma olen aga kogenud praeguse koolituse juures on see, et õige vundamendi saanuna jälgivad koerad juhti ning kuuletuvad talle ilma kaks korda mõtlemata. Seda ilma igasuguse sunduseta ka väga kriitilises olukorras, kus loomulik instinkt oleks ennast päästa või endale huvitava asjaga tegeleda, mitte juhiga jääda.
    Sellepärast hakkaski mind amichien bonding lähemalt huvitama ja olen praegu uuringute ja katsetuste tulemusega kindel, et see viis on andnud mulle puuduolevatele küsimustele vastused.
    Ehk koer teeb omi otsuseid aga juhindub nende tegemisel juhi tegevusest.
    Minule isiklikult meeldib näha kui koer ise õigesti käitub ilma käsuta lihtsate juhendite peale. Loomulikult mingis staadiumis kasutan ka käske aga seda peale vundamendi loomist ja kinnistumine on olnud minu kogemustel oluliselt parem. Kuna ma alles õpin seda lähenemist, kogemusi endal vähe ja puuduvad üldse amichien bondingu põhjal loodud spetsiifilise koolitusega seoses (nagu seda on n. jälg), saan ma teha ainult järeldusi ja oletusi edasisest ja sellest poleks nagu mul õigus veel rääkida.
    Need järeldused on ainult minu enda jaoks kuni tõestatud vastupidist.. igale inimesele jääb oma tegevuse tagajärjest enda arvamus, mis on õige, mis vale ja mis talle sobivalt töötab, mis mitte.
    Minu jaoks on siinsete koerakuulajate saavutatud tulemused hetkel ainsaks eeskujuks ja teiste töö tulemuse nägemine see, mis kinnitab, et olen õigel teel. Ma loodan, et aasta või paari pärast saan ma rääkida ka isiklikust koolituskogemusest selle meetodiga spetsiifilisemal alal, kus tulemusi hinnatakse käsu täitmise täpsuse ja kiiruse järgi. Sinna on mul paraku veel pikk tee minna ja seni räägin sellest mida olen ise kogenud ja tean. Selleks on koera ja inimese vahelise suhte loomine, koerte keele õppimine ja kokkuvõttes vundament probleemide ära hoidmiseks ja parandamiseks.
    Mis puudutab sisuliselt koeraga “läbirääkimisse”, et midagi saavutada siis käib see äraostmis soovi alla mida koer õpib kiirelt ära kasutama oma kasuks ning seda ma kindlasti ei kasuta ega soovita ka teistele. Ma leian, et see on üks suurimaid põhjuseid miks pehmest koolitusest on valesti aru saadud ja tulemused metsa lähevad. Juhtimine peab olema selge nagu see on ka traditsioonilises koolituses, samuti kujundatakse osaliselt tingelisi reflekse kuid eeldatakse, et koer suudab alluda ka ilma igasuguse füüsilise mõjutuseta.. viimast ei kasutata ka nn. karistuseks (milleks jääb ainult tähelepanu ära võtmine, kindlameelne ära suunamine käega, nauditud tegevuselt eemaldamine jne jne) kuna alati on olukordi, kus sa ootad soovitud käitumist ka siis kui sul hääl ära on või pole rihma käepärast, sul on käsi kipsis või muu analoogne olukord kus koer saab aru, et motiveerinud karistust ei tule ja otsustab käituda nii nagu ise õigeks peab. Kuna ma järeldan, et enne ei ole selgeks tehtud mis peaks tema anda arust ka õige olema ja miks ta peaks seda midagi tegema juhi ütlemise või tegutsemise järgi ja kuidas ta peaks saama juhendeid ilma traditsioonilise füüsilise karistus efektita, käitub koer ettearvamatult ja suhteliselt tihti soovimatul moel.
Väide:
    “Vastava juhise peale usaldamine saab toimuda siis, kui on koeral on omandatud mingi seos selle olukorra (kasvõi selline, et olukord võib olla erinev) ja juhisega, mitte lihtsalt puhtast faktist, et keegi on karjajuht ja keegi ei ole”

    Koeral on seos (tingitud või tingimata refleksi näol) tegevuse ja tulemiga, ta valib kas õige või vale käitumise ning saab juhendi õigeks käitumiseks. See juhend võib olla kas füüsiline, verbaalne või visuaalne. Kui käsku või juhendit annab isik, keda koer ei pea endast kõrgemal olevaks ehk juhiks kuulab ta teda ainult sunniga ja ainult käsu andmise hetkel kuna tegemist on sel juhul kujundatud tingelise refleksiga.
    Tingeline refleksi esile kutsumiseks on vaja aga refleksi põhjustajat ehk mõjutust (antud juhul siis füüsilist mõjutust). Ehk soovitud käitumine eeldab käsu ja sunni pidevat olemas olekut ja meeldetuletamist. Kui sund kaob hakkab tööle koera oma mõistus ja kui omanik ei ole juht ei leia koer ka põhjust, miks teda ilma sunnita pikemas perspektiivis jälgida või kuulata (ning kool hakkab otsast peale).
    Mina isiklikult igal juhul entusiasmiga, vahetult peale karistamist, oma tööd enam ei tee, ei loe juhti heaks juhiks kui karistusel ilmset põhjust polnud (selgitamiseks, miks, ei võeta tavaliselt füüsilist mõjutust kasutades aega, näidatakse, et nii lihtsalt on ja kõik) ja ei eelda ka, et koer seda tegema peaks; ma saan aru miks on vaja peale karistust aega mõtlemiseks ja järelduste tegemiseks, miks on vaja juhendeid, et aru saada oma veast, miks koer jonnib või nagu vastumeelselt käsku täidab ja püüab temale loomuomast käitumist jätkata.
    Miks sundi peab järjest kordama ja kordama, et ta töötaks ja seda ka juhul kui sunni ajastus on täpne (kui seda ka ei ole tekivad veel mitmed lisa probleemid)?

    Sellepärast ei saa ma aru miks peaks kasutama füüsilist sundi, rääkimata valust kui see toob nii palju takistusi ja segadust koera jaoks. Minu jaoks jäi neidmeetodeid kasutades pidev mikside rada ja seetõttu kasutan ma koolitusviisi, mis neid mikse minu jaoks ei tekita.


Arutlused

Inimestele, kes ütlevad, et koer on koer ja inimene on inimene ning psühholoogiliselt ei ole nende vahel seoseid ning leiavad, et karjajuhiks olemine või juhi puudumine ei ole asja üdi, ütleks ma nii: Inimeste keskkonnas näeme kuidas mõjuvad alluvatele halvad juhid, kuidas mõjub sund. See, kui sa oled elamiseks sunnitud tegema tööd, mis sulle ei meeldi; ülemuse alluvuses, kes oma kohta käitumise ja otsustega ei õigusta.. lihtsalt seetõttu, et raha on vaja elamiseks. Meil on väga raske muuta arvamust inimese kohta, kes on oma käitumisega näidanud, et teda ei saa usaldada, ta on rumal, võimetu ennast arusaadavaks tegema või kelle ettevõtmised tunduvad meile ebaloogilised. Kui selline inimene järsku, mingis olukorras, kus tuleb moodustada grupp, ilma mingi motivaatorita meile (raha, auhind ams. selle olemasolul me sunnime end teda kannatama ja tema meeleheaks ka vastumeelseid asju tegema), hakkab sind käsutama ja omi vaateid kui ainuõigeid jonni ja sunniga esitama, on selge, et me ei aktsepteeri seda ja kas ignoreerime ja tegeleme oma asjadega, paneme ta "paika" käitumise või/ja sõnadega, võtame seda kui häirivat tegurit ja tema püüet meid juhtida või õpetada temapoolse imeliku mõttena. Võimalusi erinevate variatsioonidega reaktsioonideks on palju aga ükski neist ei ole tolle inimese jaoks tema üleolekut Sinust kuidagi kinnitav, rääkimata sinupoolsest alluvast või hea meelega kohe tema käske täitvast ja ideid elluviivast käitumisest. Sama näeme ka koera käitumises kui me käitume tema jaoks "rumala" juhina keda ta ei mõista: jonnakus, ignoreerimine, mitteentusiastlik käsu täitmine, omaalgatusliku sinule sobiva käitumise puudumine.

Kokkukuuluvus tunde tõttu näitab koer, sellele vastandlikult juurde meile valesid signaale ja arvamusi edastades, oma kiindumust meisse kui alamasse karjaliikmesse jäägitu armastuse ja kannatusega, selle taustal pidevalt ise tegevust dikteerides ja oma juhistaatust kinnitades.

Ka ühiskonda kuuluvus tunne on inimese jaoks oluline, samuti nagu koerale karja kuulumine. Mõned inimühiskonnad on väga vaenulikud sissetungijate vastu, mida arenenuma ja laiema maailmapildiga ühiskond, seda sõbralikum võõraste vastu. Sama on koertega karjas ning sotsialiseerimise rolliga.

Sunduslik taust motiveering väljendub koeras ja inimeses kui alluvas, fundamentaalselt samamoodi. Tehakse aga jonniga ning just niipalju kui nõutakse, mitte midagi omast tahtest ega enam.

Koera jaoks raha asemel karja kuulumine (ühtekuuluvustunne ja side teiste karja liikmetega) on olulisem, kuna kari annab eluks vajaliku, söögi. Kui süüa saab ka mujalt peale mõnusat jalutuskäiku ehk “jahti” hakkavad koerad kergelt ise “jahil” käima ja hulkuma “heasüdamliku” naabri juurde, keda nad saavad manipuleerida. Hulkumise põhjuseks on ka kodune jalutuskäikude ehk “jahi” ja “jahi” juhi puudumine ning vajadus. Samuti vahetavad inimesed töökohta või põgenevad kodunt, kui puudub sealne sobiv keskkond, sel juhul sunduslik motivatsioon (ühtekuuluvustunne, katus, söök) ei ole piisavalt mõjus, et ületada negatiivseid pooli (psühhoterrorit, füüsilist vägivalda, emotsionaalse toe ja mõistmise puudumist).

Kui koeral ei ole oma stressi väljendiks loomulikku võimalust, tekivad probleemid ning tõrked nii treeningul kui eraelus. Ükski inimene ega koer ei jäta ka hädaolukorras maha oma juhti ja juhi loogilisi, alluvale kasu toovaid käske, vastupidi, nad otsivad juhilt toetust ja eeskuju, et endalt vastutuse stressi ära võtta. Näiteks kui koer jookseb ilutulestiku peale minema ei ole omanik jätnud koerale selles olukorras kindla ja usaldatava juhi muljet. Inimese komme kriitilises olukorras silitada, kallistada, heleda häälega rääkida, hellitada ja lohutada ei lisa kindlustunnet ei koerale ega lapsele. Selgelt ilma stressita, tavalise sõbraliku ja enesekindla häälega antud julgustav käsk või lühike teema selgitus ja edasine probleemi kui "olematu" ignoreerimine, paneb arusaama, et kõik on korras. Sama reaktsioon on ka uues ehmatavas olukorras olevate täiskasvanud inimeste puhul, kui ei ole kindla hääle ja teadliku käitumisega juhti vaid juht käitub eelpool nimetatud moel, ei loo see usaldatavat muljet ja hirm ning vastav käitumine (jäätumine, ise juhi koha võtmine ja rünnak või põgenemine-eriti kui avatud kohal ollakse siis varju otsimine) võtab üle- täpselt sama fundamentaalset käitumismalli näeme koertel. Koerad jooksevad n. äikesega (aga ka kui teine koer ründab jne.) mujale turvalist kohta otsima. Juhi olemasolul aga juhi juurde kaitset otsima ning vastavalt juhi käitumisele, kas sinna jääma või edasi põgenema koos või ilma juhita. Esineb ka nn segajuhte kes mingis olukorras käituvad juhina ja teises ei saa end nende hoolde usaldada st. näiteks jalutamas tunneb koer end sinuga turvaliselt aga kodus allud sa vabatahtlikult koerale, ka see ei too kindlustunnet ja stressirikkast vastutusest loobumist. Seetõttu peab juht olema juht igas olukorras. Kui sa täidad juhi rolli vaid ühes või kahes osas neljast jääb ka allumine sinule poolikuks.

Kui sa arvad, et koer on koer ja inimene on inimene lood sa selge fakti, et me oleme erinevad. Samas leiame, et koer peaks aru saama meie keelest, sunnist ja tujudest nii nagu inimlaps teatud elu etappidel saab aru ja areneb keeleliselt. Inimene kohtleb koera nagu ta kohtleks inimesest alluvat, enamasti omamata mingitki aimu õpetuste põhjal juhiks olemisest rääkimata instinktiivselt juhina käitumisest.

Miks enamus inimesi ei oska teisi juhtida ja motiveerida? Miks juhtimist õpitakse? Miks koolitusvõtted on aasta aastalt läinud ka koolides ja ülikoolides "pehmeks" kasutegurile suunavaks? Mittekompetentse juhi alluvuses tuntakse paljuski motivatsiooni vähesust, tulemi kasulikkuse visiooni puudust, segaseks jäävaid ideid ja neile energia raiskamist, üksteise peale antud käske (millest ühtegi ei jõua enne eelmist korralikult ellu viia ja tulemist rõõmu tunda). Rumala juhi alluvuses olev inimene näeb ette tegevuse mõttetust ning pakub võimalusel mõttekamat lahendust või viib endale mõttekamana tunduva ja tulusama lahenduse ise ellu; kui koerale ei ole loodud positiivset seost käsuga ehk kasutegurit tema jaoks, ei hakka ta enesekontrolli tagajärjel rõõmuga käsku täitma vaid teeb seda ainult sunduse olemas olekul. Koer näeb ainult vahetut seost ning kui enne on kinnistatud temale tegevuse tulemuse mõttetus või vasturääkivus (üks kord kiidetakse haukumise eest, järgmine kord riieldakse vale ajastuse pärast) tekivadki käitumisprobleemid, streik.
Ka inimene hakkab vastu kui ta tunneb, et ta on juhist targem.
Sunniviisiline allutamine ei ole võimalik stressita ning positiivne tulem nii koera kui inimese jaoks tuleb ainult siis kui sunni järel tekkinud stress leiab ka väljapääsu milleks on rahulolu tegevusest ehk tulemus on koera jaoks kasulik: kiitus, maius, mäng ning peale seda väga oluline “oma aeg” ja "oma ruum", võimalus olukorda enda jaoks seedida, omastada ja kinnistada.
Väga olulised on jalutuskäigud, taustrutiin ning aimatav, kuid mitte pidevalt peale suruv kontroll, nende tagajärjel lõõgastumine ja lõdvestumine, vastutus stressi minimaalsus. Vastustus jääb ainult oma ülesannete (isikule sobivate ülesannete, milledes end teostatakse), eest. n. valvurile alarmi andmine, karjatajale karja ajamine, retriiverile saagi toomine jne. jne.

Ma tean, et need arutlused siin on hetkel hüplevad ja kohati ebaloogilises järjestuses, nad on kirja pandud nii nagu pähe tulid ning ma loodan, et lugeja suudab näha seoseid ja loogikat ka selles segases ülesehituses.

Võtame veel näiteid ja võrdlusi:

Inimese “kari” koosneb inimestest kellega ta lähemalt suhtleb, ühel inimesel võib olla mitu “karja” kooslust nagu kodu, sõbrad, sugulased, töökaaslased, hobikaaslased. Igas selles koosluses kehtivad omad instinktiivsed reeglid, igas sellises koosluses tekib neid, kelle arvamust kuulatakse ja kelle ettepanekuid austatakse ning neid, keda ignoreeritakse, ei võeta tõsiselt. Äärmusliku vale ja ebaloogilise sunni puhul, vaieldakse vastu ning tõustakse nende vastu siis kui nad püüavad ilma autoriteedi staatuseta (ilma oskuseta seda saavutada) kooslust mingil moel juhtida.

Iga kord kui uuesti teatud kooslusesse tagasi lähed peale eemalolemist oodatakse sinult samasugust käitumist nagu enne sealt lahkumist, ehk iga kord oma käitumisega taaskohtumisel kinnitab ka inimene oma kohta inimkoosluses.

Kui mingi juhuse tõttu (n. traagika elus) on liikme olek kategooriliselt muutunud kas kinniseks, omaette olevaks, teisi mittearvestavaks, kibedaks, arengu puudumisel ebakompetentseks jne, jne. Muudavad automaatselt inimkoosluses olevad inimesed oma seisukohta ning arvavad ümber muutunud tagasitulnud liikme staatuse. Õppimise ja arengu või elu käänakute tõttu võib kooslusest eemal olev inimene saada juurde positiivset või negatiivset kogemust, enesekindlust või vastupidi, rohkem endasse tõmbuda.. variante on veel palju. Ma usun, et iga inimene on kunagi mõnes seltskonnas pidanud ütlema, “näe, ta on nii muutunud” ning vastavalt sellele arvamus tagasi liitunust kas paraneb või halveneb. Kui arvamus on halvenenud siis vaevalt, et seda liiget enam ilma motivaatorita ennast juhtima usaldatakse. Vastavalt sellele loogikale käitub ka koer kui inimene ei räägi tema keelt loeb tema ainult inimese poolt väljendatud staatuse vihjeid.

Fakt on, et igas inimkoosluses, kus soovitakse midagi korda saata on valitud juht vastavalt tema omadustele ning erinevate astmete alluvad (juhatuse liikmed, alluvustabelid), kes tunnevad, et ei soovi olla juhid ning vastutada ja otsustada, asuvad juhi seljataha teda rahuloluga järgima.
Kui neid sunnitakse juhi kohale on nad närvilised, stressis, teevad juhuslikke otsuseid ja annavad ebaloogilisi käske. Juht vastutab alati oma alluvate tegevuse, motivatsiooni ja heaolu eest, on alati rahulik, kindlameelne ning arvestav.

Kõiki neid käitumisi ning käitumise muudatusi näeme ka koerakarjas. Kuigi me oleme aju arengult kategooriliselt erineval tasemel, on ka meil säilinud käitumismallides kõige fundamentaalsemad karjasuhted, tahame seda või mitte.

Loomulikult on meie isikluiste psühholoogiliste käitumise probleemide parandamine palju keerulisem. Meie oskame järeldada ja kõik asjad mitmetahulisemaks muuta. Samas ka inimene allub ja omandab muudatusi iseloomus ja käitumismallis kõige kergemini kui minnakse tagasi vundamendi juurde ning antakse talle lihtsate mõjutuste ja juhenditega teada vundamendi osad (tema roll ja tegelikud kohustused- reeglina tuhandeid kordi väiksemad kui endale välja mõeldud: rutiin ja kindlustunne) ning aidatakse tal seetõttu ära võtta liigne, valest suunast ja ülejõu käivast vastutusest tekkinud stress (reeglina unustab inimene, et esmane vastutus on tal enda ees, oma kehale ja mõistusele elementaarse ja jõukohase tegevuse ja puhkuse tagamise ees ning võtab endale kohutusi ja eesmärke, mis nimetatud fundamentaalsed asjad enda varju jätavad). Mida suurem on kohustustest tulenev stress seda pikem peab olema aeg lõõgastumiseks ja aktiivseks puhkuseks. Vundament paigas on isik õnnelik ja rahulolev ühiskonna liige (nii looma kui inimese kehas) kes suudab positiivset eeskuju anda ka teistele.

Me kaitseme omasid kui võõras neid verbaalselt või füüsiliselt ründab või ähvardab ning toetame omasid kokku hoides kui neil on ees mingi raske etapp. Me usume, et meie juht peaks meid kaitsema kui vaja, olema meile eeskujuks ning toeks kui vaja ning andma eluks vajaliku (palga, autasu, preemia).

Iga looma või inimest, last mõjutada või õpetada püüdes soovitan alati kui tulemus ei ole nagu soovitud, lahata mõjutus protsessi ning mõelda, kas mina õpiksin selles keskkonnas, sellise käitumisega inimeselt sellistes tingimustes. Kui tuleb kiire jah, püüa olukorda veelkord analüüsida ja vaadata tulemust ning tausta. Kõik käitumisvead ja hälbed tulevad sellele isikule mitte sobivast keskkonnast (valesti mõistmisest ja tõlgendusest). Mulle väga meeldis ühel koolitusel kuuldud sõnum: mõjutuse soovitud kujul kohale jõudmise eest vastutab mõjutaja ehk kui keegi ei saa aru mida sa öelda tahad, on probleem sinu sõnumi edastamise meetodis.

Näiteid õppimismeetodite ning omastamise sarnasuse ning karja teooria kohta saab käitumismallides tuua veel palju erinevaid. Ma südamest loodan aga, et eelpool toodu on olnud piisav, et panna lugeja mõtte liikuma ning tekitanud palju vastakaid arvamusi ja soovi analüüsida, ka lugeja sees. Oluline on, et inimene lahkab oma tegevuse tulemi kasulikkust enda jaoks ning saavutab parima lahenduse enda “karja” silmas pidades.