8-10.02.2008 RV KOERTENÄITUS TALLINNAS
Pealegi said nii Alfya kui Path natuke harjutada linnakoera elu, sest olime kolm päeva minu isa juures korteris. Päris esmakordne kogemus see muidugi polnud, sest oleme seal enne ka peatunud. Erinev kodusest elust siiski niipalju, et pidevalt ei saa vabalt õue haukuma joosta ja välja minnes pannakse alati rihma otsa. Aga kiituseks pean küll ütlema, et meil on tegemist ülinormaalsete kutsidega, sest mingit probleemi nendega ei teki ja ka mitte just väga suures korteris oskavad nad kenasti käituda.
Laupäeva õhtu möödus meil koerte pesemise ja seejärel köögi lõputu kuivatamisega. Õnneks on isa minu koerahullusega juba aastakümneid tuttav ega lase ennast oluliselt tekitatud segadusest kõigutada, seda enam, et lõpptulemusena taastame alati elamise endise väljanägemise:)))
Pühapäeval käisime hommikul natuke jalutamas ning sõitsime aegsasti lauluväljakule. Ilmselt hakkab Alfyal tekkima mingi kogemus, et tema perenaine teda aeg-ajalt sellistele koerakogunemistele viib ja iga korraga käitub Alfya järjest rahulikumalt. Välja arvatud muidugi esimene moment kui autost välja võetakse: siis peab ikka aktiivselt piiksuma ja vilistama ja vinguma ja umbes 5 minutit käituma nagu hullumeelne. Ja seejärel hakkab ta tasakaalukaks koeraks, kes ei lase ennast suurest rahvamassist ega võõrastest ja väga erinevatest koertest enam sugugi häirida.
Hindas meid seekord Annukka Paloheimo Soomest. Väga sõbraliku olemise ja sooja naeratusega, kuid nagu selgus üldisi tulemusi arvestades, siiski väga range kohtunik.
Vend Afix'i tulemuseks oli J SERT, VSP J, VSP/BOS ja selle tulemusena on vennake nüüd EST J CH!
Palju õnne!!!
Alfya'ga ringi minnes oli seekord kuidagi väga hea tunne, sest koer oli eriliselt rahulik.
Meie tulemused on J SERT, TPJ, TP/BOB! Oleme väga-väga õnnelikud!!!
TARTU RV KOERTENÄITUS 03.11.2007
See oli siis meie kolmas ja kokkuvõtlik näitus kutsikaklassis: Nõo näitusel jaanuaris oleme juba juuniorid. Tulemuseks saime Tõu Parim Kutsikas ja EAH ning oleme väga õnnelikud selle üle.
Kohtunikuks oli meil seekord Kurt Nilsson Rootsist ja Alfya sai kogemuse võrra rikkamaks, et kohtunik patsutab ja paitab päris-päris pikka aega järjest. Alfyal kadus lõpuks saba päris vastu kõhtu, aga joostes tuli hea tuju ja reipus kohe tagasi. Pole hullu midagi, peabki harjuma kõikvõimalike erinevate olukordadega.
Hommikul kui Tartu poole sõitsime oli väljas ilus sügis, aga sellel ajal kui meie näitusel jooksime ja seisime, saabus vahepeal talv. Alfya jaoks on see ju esimene lumi ja kodus autost välja saades läks ta natuke segi: kihutas kohutava kiirusega mööda õue ringi ja millegipärast arvas, et lumi tuleb kõik ära süüa. Lumel on muidugi võrreldes poriga vaieldamatu eelis, sest tuppa tormavad koerad ei jäta põrandale suuri käpajälgi ja ei ole vaja neil lapi ja harjaga pidevalt järel käia.
Kohtunikuks oli meil seekord Kurt Nilsson Rootsist ja Alfya sai kogemuse võrra rikkamaks, et kohtunik patsutab ja paitab päris-päris pikka aega järjest. Alfyal kadus lõpuks saba päris vastu kõhtu, aga joostes tuli hea tuju ja reipus kohe tagasi. Pole hullu midagi, peabki harjuma kõikvõimalike erinevate olukordadega.
Hommikul kui Tartu poole sõitsime oli väljas ilus sügis, aga sellel ajal kui meie näitusel jooksime ja seisime, saabus vahepeal talv. Alfya jaoks on see ju esimene lumi ja kodus autost välja saades läks ta natuke segi: kihutas kohutava kiirusega mööda õue ringi ja millegipärast arvas, et lumi tuleb kõik ära süüa. Lumel on muidugi võrreldes poriga vaieldamatu eelis, sest tuppa tormavad koerad ei jäta põrandale suuri käpajälgi ja ei ole vaja neil lapi ja harjaga pidevalt järel käia.
RAKVERE RAHVUSLIK NÄITUS 20.10.2007
Meie tänane näitus algas tegelikult natukene juba eile peale, sest Alfya käis õhtul vannis. Koer nagu väga must ei tundunudki, aga peale pesemist oli siiski silmnähtavalt valgem küll. Korra mõtlesin õudusega, et varsti toimub täpselt sama tegevus topelt ehk siis Path tuleb ju ka enne oma etteasteid ära pesta:)
Hommikul tõusime päris vara, sest kolmveerand viis ärgata ei ole meie peres just igapäevane. Koerad ei saanud ka ilmselt aru, miks niimoodi öösel mööda maja ringi peab kolistama. Käisid küll kuulekalt õues, aga läksid kohe uuesti magama niipea kui tuppa tagasi said. Söögist muidugi ei ütle kumbki kunagi ära: Path sai oma tavalise normi, Alfyale andsin rohkem moepärast natuke krõbinaid.
Alfya ilmselt arvas, et on päris tavaline hommik ning ma lähen ära tööle. Siis mõtlesin, et ta on ikka alles tita ega tea maailma asjadest esialgu suurt midagi. Kui meie dobermannid olid juba sellised mõnusas vanuses täiskasvanud koerad, jagasid nad igasuguse mineku ära ka siis kui nad isegi mitte ühegi koti pakkimisel otseselt ei osalenud. Aga see kõik tuleb tasapisi koos kasvamisega ja tore on jälgida, kuidas sinna valgesse tarkade silmadega peakesesse järjest rohkem ja rohkem koeratarkusi salvestub.
Seega oli Alfya päris üllatunud kui avastas, et hakkab mingi kaelakettide ja jalutusrihmadega sahmerdamine ning teda kutsuti ka kaasa. Kuhu iganes ja millal iganes - tema on alati valmis:)
Sõit läks ruttu ja enne Rakveret saime isegi päris tihedat lumesadu. Jõudsime parasjagu nii palju varem kohale, et Alfya jõudis sisenäituse meluga natukene harjuda. Kuna meie ringi mineku number oli 3, siis väga palju ootamise aega ringi ääres polnudki.
Esimesena läks ringi meie vennake White Gold Dream Alfix, kelle tulemuseks oli Tõu Parim Kutsikas (TPKuts) ja eriauhind (EAH)
Meie tulemuseks Vastassugupoole Parim Kutsikas (VSP Kutsikas) ja eriauhind (EAH) ja õekese White Gold Dream Agnes'e tulemus eriauhind (EAH)
Õnnitlused ka Margotile ja Ingridile:))) Loodetavasti hakkame näitustel sagedasti kokku saama.
KUTSIKATE JA NOORKOERTE KUULEKUSVÕISTLUS 05.09. 2007
No nii: üritasin siis tänasel (selleks otstarbeks lausa vabaks võetud päeval) olla rahulik ja asjalik ja tegeleda enne õhtut hästi tavaliste asjadega. Ega otseselt mingit närveerimist ei olnud, aga ikka tahad ju parimat ja kinnitust iseendale, et oled oma tegemisi õigesti planeerinud.
Sõitsime õhtul koos Alfya ja Margotiga Tartusse, Path pidi täna koju jääma. Kohale saime natuke isegi liiga vara, aga noh, algajate asi. Minu meelest saabus lausa tohutu arv koeri ja igas suuruses ja erinevast tõust kutsikaid. Lõpuks läks võistlejate järjekorra loosimiseks ja pidime oma etteaste tegema kõige esimesena.
Alustame:) Juurdetulemine (abiline Margot)
Kuna ma ei ole kunagi varem sellisel noorkoerte ja kutsikate kuulekuse üritusel osalenud, siis polnud mul õrna aimugi kui palju siis seda kutsikat võtte ajal ergutada ja kiita tohib ja kui palju kohtunik minu liikumist juhib. Selles suhtes olen nüüd targem ja ilmselt tulen järgmine kord paremini toime.
Mäng... ...ja mäng
Pika ootamise peale enne võistlust ei saanud Alfya moment vist aru ka, et töö juba käima läks, kuigi alustasin püüdlikult ja korralikult põhiasendist. Kõrvalkäimine kokkuvõttes oligi see koht, kus me oma kaks punkti kaotasime. Ja tegelikult sugugi mitte koer vaid mina. Siis aga saime oma koostöö kenasti toimima ja kogu ülejäänu õnnestus suurepäraselt.
Ootame tulemust... ...ja oleme tulemusega rahul:)))
Kokkuvõttes saime 1. astmes setsme võistleja hulgas kolmanda koha, diplomi ja medali:))) Oleme väga väga rahul või siis õigemini mina olen oma koeraga väga väga rahul. Nüüd hakkame harjutama järgmiseks - 2. astmeks.
Ja tahaksin öelda kõigile, kes kõhklevad, et tulge ja veenduge kui mõnus on sõbralikus ja heatahtlikus miljöös nii ennast kui oma koera proovile panna:)
Sõitsime õhtul koos Alfya ja Margotiga Tartusse, Path pidi täna koju jääma. Kohale saime natuke isegi liiga vara, aga noh, algajate asi. Minu meelest saabus lausa tohutu arv koeri ja igas suuruses ja erinevast tõust kutsikaid. Lõpuks läks võistlejate järjekorra loosimiseks ja pidime oma etteaste tegema kõige esimesena.
Alustame:) Juurdetulemine (abiline Margot)
Kuna ma ei ole kunagi varem sellisel noorkoerte ja kutsikate kuulekuse üritusel osalenud, siis polnud mul õrna aimugi kui palju siis seda kutsikat võtte ajal ergutada ja kiita tohib ja kui palju kohtunik minu liikumist juhib. Selles suhtes olen nüüd targem ja ilmselt tulen järgmine kord paremini toime.
Mäng... ...ja mäng
Pika ootamise peale enne võistlust ei saanud Alfya moment vist aru ka, et töö juba käima läks, kuigi alustasin püüdlikult ja korralikult põhiasendist. Kõrvalkäimine kokkuvõttes oligi see koht, kus me oma kaks punkti kaotasime. Ja tegelikult sugugi mitte koer vaid mina. Siis aga saime oma koostöö kenasti toimima ja kogu ülejäänu õnnestus suurepäraselt.
Ootame tulemust... ...ja oleme tulemusega rahul:)))
Kokkuvõttes saime 1. astmes setsme võistleja hulgas kolmanda koha, diplomi ja medali:))) Oleme väga väga rahul või siis õigemini mina olen oma koeraga väga väga rahul. Nüüd hakkame harjutama järgmiseks - 2. astmeks.
Ja tahaksin öelda kõigile, kes kõhklevad, et tulge ja veenduge kui mõnus on sõbralikus ja heatahtlikus miljöös nii ennast kui oma koera proovile panna:)
Väimela näitus 25.08.2007
Hommik algas nagu tavaliselt. Ainuke erinevus oli, et käisin Alfyaga rihma otsas jalutamas, sest ei tahtnud riskida sellega, et minu pestud ja valge koer tuleb tuppa tagasi mitte nii puhta ja valgena.
Omast arust olin juba õhtul asjad kokku pannud, kuid Väimelas selgus esiteks, et maha oli jäänud haaknõel näitusenumbri kinnitamiseks. Sellest muidugi probleemi ei olnud, sest ka kirjaklamber oli selleks sobiv lahendus. Järgmiseks avastasin, et Alfya veepudel ripub endiselt kodus esikus. Õnneks ei olnud ka see suur mure, sest korraldajad olid kõigele mõelnud ja kutsadele kõvasti joogivett varunud.
Tunduvalt naljakam oli aga see, et kohe staadionile jõudes läks katki üks king:))) Kodus veel viimasel minutil otsustasin, et lähen lahtiste jalanõudega - ilmselgelt vale otsus! Laenasin siis kääre ja disainisin oma kinga natuke vähem rihmikuks. Vähemasti jalas püsis endiselt kindlalt, kuigi endal oli ikka väga kohtlane tunne.
Meile oli kaasa elama tulnud ka Liia koos Alfya emme Dellaga ning see oli väga tore, et nad jaksasid selle pika sõidu meie pärast ette võtta, sest Dellal endal sellel näitusel serte enam saada ei olnud, kuna kõik vajalikud on juba kätte võidetud.
Esimest korda sain kokku Monika ja Lauriga ning veel mitmete toredate valgete omanikega.
Edasi ootasime päris pika aja, et osaleda päeva parima kutsika valimisel. Koeralapsed olid õhtuks parasjagu väsinud, kuid pääsesime siiski esimesest ringist edasi. Kokkuvõttes päeva parima kutsika valimisel kohale ei tulnud, kuid oleme kogu kordaläinud päevaga ülimalt rahul.
Omast arust olin juba õhtul asjad kokku pannud, kuid Väimelas selgus esiteks, et maha oli jäänud haaknõel näitusenumbri kinnitamiseks. Sellest muidugi probleemi ei olnud, sest ka kirjaklamber oli selleks sobiv lahendus. Järgmiseks avastasin, et Alfya veepudel ripub endiselt kodus esikus. Õnneks ei olnud ka see suur mure, sest korraldajad olid kõigele mõelnud ja kutsadele kõvasti joogivett varunud.
Tunduvalt naljakam oli aga see, et kohe staadionile jõudes läks katki üks king:))) Kodus veel viimasel minutil otsustasin, et lähen lahtiste jalanõudega - ilmselgelt vale otsus! Laenasin siis kääre ja disainisin oma kinga natuke vähem rihmikuks. Vähemasti jalas püsis endiselt kindlalt, kuigi endal oli ikka väga kohtlane tunne.
Meile oli kaasa elama tulnud ka Liia koos Alfya emme Dellaga ning see oli väga tore, et nad jaksasid selle pika sõidu meie pärast ette võtta, sest Dellal endal sellel näitusel serte enam saada ei olnud, kuna kõik vajalikud on juba kätte võidetud.
Esimest korda sain kokku Monika ja Lauriga ning veel mitmete toredate valgete omanikega.
Ringis püüdsime oma esitusega võimalikult hästi hakkama saada. Kohtunikuks oli BEATA PETKEVICA Lätist. Alfya oli väga tubli, enda vigu näen hästi piltidelt ja püüan edaspidi neid vältida, aga kokkuvõttes kõik õnnestus suurepäraselt: TÕU PARIM KUTSIKAS JA ERIAUHIND:) - no mida veel tahta?
Edasi ootasime päris pika aja, et osaleda päeva parima kutsika valimisel. Koeralapsed olid õhtuks parasjagu väsinud, kuid pääsesime siiski esimesest ringist edasi. Kokkuvõttes päeva parima kutsika valimisel kohale ei tulnud, kuid oleme kogu kordaläinud päevaga ülimalt rahul.
SEITSMES AUGUST 2007
Meie armsast pisikesest lumepallist on saanud päris koera moodi koer. Täna on tal muideks sünnipäev ja tegelane saab kuue kuuseks. Meie juures on Alfya elanud kokku neli kuud ja üks nädal - kuigi mulle tundub, et olemegi kogu aeg koos olnud.
Alfya on üliarmas ja väga lõbus kuts, kellel on tekkinud mõned toredad harjumused...ja no...mõned mitte nii toredad harjumused.
Üldiselt on ta üks leidlik aktivist, kes igas olukorras mingit oma lahendust püüab leida.
Alfya on üliarmas ja väga lõbus kuts, kellel on tekkinud mõned toredad harjumused...ja no...mõned mitte nii toredad harjumused.
Üldiselt on ta üks leidlik aktivist, kes igas olukorras mingit oma lahendust püüab leida.
Natuke nalja kah: see on üks lõbus pildiseeria, mida kasutaksin hea meelega õppematerjalina, mida üks koeratitt väga lühikese aja jooksul korda suudab saata:)))))
Selle nelja kuu sisse oleme mahutanud palju-palju koos jalutamist, natuke õppimist, tohutult mängimist.
Käisime Valga-Valka linna päevadel, kus tutvutati koeratõuge. Sinna kutsus meid Pille Lahesoo ja kogu üritus oli toredasti korraldatud ning mind üllatas väga suur pealtvaatajate ja huviliste arv. Vahva:)))
Käisime Valgas näitusetrenni tegemas, kus meid juhendas ääretult sümpaatne Siret Lepasaar.
Oleme paar korda käinud Tallinnas (ka emme Dellal külas) ja sotsialiseerumise mõttes jalutanud mööda Pühajärve Puhkekodu. Ja enamasti on ta nüüd suuremana mul kaasas ka õhtuti koertetrennis.
Väljaspool kodu on Alfya väga sõbralik ja rahulik, kodus seevastu tervitab kõiki vähegi võõramaid inimesi kõva haukumisega ja üleni turris karvaga.
Eks me tegeleme oma suureks saamisega tasapisi edasi. Augustis on meil ees esimene näitusedebüüt.
JA MEIL ON ÜLIVÄGA TORE!!!
White Gold Dream Alfya
ESIMENE
APRILL 2007 
Sõit
Tallinnast oma uude koju Otepääle möödus tududes – hea näitaja: ei mingit
probleemi reisimisega. Õhtul olime praktiliselt terve perega mitu tundi
põrandal ja lihtsalt vaatasime tema tegemisi ja toimetamisi. Alfya käitus
nii nagu oleks ta siin kogu aeg elanud: kõik tundus justkui tuttav ja
loogiline.
Meie
kaks kassi: siiami kass Siiam ja pärsia kass Põrr olid väga üllatunud ja ega
nad vist päris täpselt aru ei saanudki, kes või mis see siis nüüd veel toodi.
Siiam saabus kohale ja ajas ennast üleni turri, kuid nuusustades vajus kogu
puhevile aetud karvkate tasapisi siledaks tagasi: ilmselt selgus, et kuna
tegemist pole järjekordse kassipojaga, siis pole ka vaja turritada.
Põrr
usaldas kohale hiilida alles siis kui Alfya magama oli jäänud. Siis tuli
täiesti hääletult ja katsus kutsikat käpaga. Kõige naljakam oli see, et ta
patsutas nii vaikselt, et Alfya ei tundnudki. Siiam vaatas, et kui magab,
järelikult on võimalik veel segamatult uurida ning venitas ennast nii pikaks
kui vähegi võimalik ja nuuskis kutsika
veelkord põhjalikult üle. Arvatavasti võtsid kassid vastu otsuse, et uustulnukas
võib siin elada küll, aga nemad kolivad siiski korrus kõrgemale. Teisele
korrusele tuli kolida ka nende toidu ja jooginõud.
Create a free website at Webs.com