Jagan enamuse nimekate koolitajate seisukohta, et iga koera peaks kuigivõrd õpetama ja näiteks SK ALG-kursus on minu meelest kõigile jõukohane. Selle kursuse käigus saab selgeks elementaarsed ja igapäevaelus vajalikud käsklused ning kooselu koeraga on tunduvalt lihtsam mõlemale poolele.
Ei ole üldse oluline, kas tegemist on suure koeraga, väikese koeraga või jahikoeraga - elementaarne kuulekus on vajalik kõigile. Üks mõttetumaid seisukohti on minu meelest selline, et kui koeral pole töökatseid ette nähtud, siis pole teda ka õpetada vaja!
Kindlasti on ka koeral kergem kui ta kuulekusest üht-teist teab, sest igal juhul hakkame mingil hetkel täiskasvanud koeralt ootama, et ta mõistaks ja teeks seda, mida meie talle ütleme. Ja siin unustataksegi, et koeralt ei saa nõuda seda, mida me talle õpetanud pole. Koer ei kujune ise targaks, aga mingil arusaamatul põhjusel enamasti just seda oodatakse.
Ise olen tegelenud kogu oma koerapidamise vältel just sellise tavaelus vajaliku tarkuse õpetamisega. Ma ei ole siiani oma koertega osalenud võistlustel , kuid kõik vajalikud eksamid oma dobermannidega said tehtud. Pigem on need eksamid mulle endale kinnituseks, et oleme eesmärgi saavutanud. Kindlasti on sealt tulnud ka mõningane kogemus ning aastate jooksul on ikka aeg-ajalt koeraomanikud tulnud minult õpetamise kohta nõu küsima. Ning just selline igapäevane kuulekus on see, mida ma meeleldi püüan soovijatele õpetada.
Üha enam on endal tekkinud sügavam huvi koolitamise vastu ning kunagi pole hilja juurde õppida. Õppida tuleb muuhulgas ka seda, kuidas oma kogemust võimalikult hästi ja arusaadavalt teistele edasi anda.