Aatom. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga
Test
Aatom koosneb
- prootonitest ja elektronkattest
- neutronitest ja elektronkattest
- aatomituumast ja elektronkattest
Prooton on
- positiivse laenguga
- laenguta
- negatiivse laenguga
Väliskihile mahub elektrone maksimaalselt
- 18
- 6
- 8
- 32
Aatomituum koosneb
- prootonitest ja elektronidest
- prootonitest ja neutronitest
- neutronitest ja elektronidest
Elektron on
- positiivne
- negatiivne
- laenguta
Aatom on
- positiivse laenguga
- negatiivse laenguga
- laenguta
Prootoni ja elektroni massid on
- enam-vähem ühesugused
- prootoni mass on ligikaudu 2000 korda suurem
- elektroni mass on ligikaudu 2000 korda suurem
Neutron on
- laenguta
- positiivse laenguga
- negatiivse laenguga
Aatomituumale annavad laengu
- elektronid
- neutronid
- prootonid
Elektronide arv väliskihis võrdub arvuliselt
- perioodi numbriga
- A-rühma numbriga
- B-rühma numbriga
Tuumalaeng võrdub arvuliselt
- prootonite arvuga aatomituumas
- neutronite arvuga aatomituumas
- nii prootonite kui ka neutronite arvuga aatomituumas
Keemiline element elektronskeemiga ?/ 2)8)2) kuulub
- 2. perioodi II A rühma
- 2. perioodi II B rühma
- 3. perioodi II A rühma
- 2. perioodi III A rühma
Keemilise elemendi aatomi elektronskeem on ?/ 2)3). selle elemendi tuumalaeng on
- +5
- +2
- +3
Elektronkihtide arv aatomis võrdub
- A-rühma numbriga
- B-rühma numbriga
- perioodi numbriga
Kolmandas elektronkihis ei saa maksimaalse täituvuse puhul kunagi olla rohkem elektrone kui
- 2
- 8
- 18
- 32