Aatom. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga

Aatom koosneb
1. prootonitest ja elektronkattest
2. neutronitest ja elektronkattest
3. aatomituumast ja elektronkattest
Prooton on
1. positiivse laenguga
2. laenguta
3. negatiivse laenguga
Väliskihile mahub elektrone maksimaalselt
1. 18
2. 6
3. 8
4. 32
Aatomituum koosneb
1. prootonitest ja elektronidest
2. prootonitest ja neutronitest
3. neutronitest ja elektronidest
Elektron on
1. positiivne
2. negatiivne
3. laenguta
Aatom on
1. positiivse laenguga
2. negatiivse laenguga
3. laenguta
Prootoni ja elektroni massid on
1. enam-vähem ühesugused
2. prootoni mass on ligikaudu 2000 korda suurem
3. elektroni mass on ligikaudu 2000 korda suurem
Neutron on
1. laenguta
2. positiivse laenguga
3. negatiivse laenguga
Aatomituumale annavad laengu
1. elektronid
2. neutronid
3. prootonid
Elektronide arv väliskihis võrdub arvuliselt
1. perioodi numbriga
2. A-rühma numbriga
3. B-rühma numbriga
Tuumalaeng võrdub arvuliselt
1. prootonite arvuga aatomituumas
2. neutronite arvuga aatomituumas
3. nii prootonite kui ka neutronite arvuga aatomituumas
Keemiline element elektronskeemiga ?/ 2)8)2) kuulub
1. 2. perioodi II A rühma
2. 2. perioodi II B rühma
3. 3. perioodi II A rühma
4. 2. perioodi III A rühma
Keemilise elemendi aatomi elektronskeem on ?/ 2)3). selle elemendi tuumalaeng on
1. +5
2. +2
3. +3
Elektronkihtide arv aatomis võrdub
1. A-rühma numbriga
2. B-rühma numbriga
3. perioodi numbriga
Kolmandas elektronkihis ei saa maksimaalse täituvuse puhul kunagi olla rohkem elektrone kui
1. 2
2. 8
3. 18
4. 32

Aatom. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga

Test